Kaitseministri nõukoda arutas esmaspäeval minister Mart Laariga riigikaitse tuleviku küsimusi. Nõukoja juht Leo Kunnas soovitas, et riigikaitse kõrgeim juht peaks olema peaminister.
Tellijale
Kunnas: riigikaitset suunaku peaminister
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunnas rääkis, et kuna 24 ettepanekust jõuti üleeile läbi arutada vaid üheksa, avaldab ta ainult need. Nõukoda on ministrile vaid nõuandev organ, mille liikmete seisukohad ei pruugi selle esimehe omadega ühtida.
«Riigikaitse kõrgeima juhi roll tuleks anda presidendi asemel peaministrile ja tema kätte tuleks koondada nii laiapõhjalise kui ka sõjalise riigikaitse juhtimine, sest peaministril on ressurss ja võim, et seda teha,» avaldas Kunnas oma seisukoha, mille ta koosviibimisel esitas.
Ta lisas, et laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamisega pole seni kaugele jõutud, kuna riigikaitse kõrgeim juht on president, kel selliseid võimalusi pole.
«Selleks oleks mõistlik peaministri juures moodustada büroo, mille kaudu oleks võimalik laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamist planeerida, koordineerida ja kontrollida,» selgitas ta. «Seda peaksid tegema kõik ministeeriumid, riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.»
Kunnase sõnul võiksid parlamendierakonnad riigikaitse stabiilse ja sihipärase arengu tagamiseks sõlmida omavahel pikaajalise kokkuleppe, mis peaks paika panema riigikaitse üldised põhimõtted.
Kunnas ütles, et senisest enam tuleks planeerida ka sõjaaja eelarveid ja leppida kokku, kui palju ollakse nõus sõjaolukorras panustama.
«Seda on vaja teada, sest muidu ei saa me adekvaatset sõjalist struktuuri püsti,» lausus kolonelleitnant reservis. «Kui kriisiolukord hakkab tekkima, peab riik olema valmis võtma laenu ning selle laenu eest ostma relvastust ja varustust.»
Kunnas täpsustas, et sel juhul peaks olema liitlasriikide ja tarnijatega sõlmitud eelkokkulepped. «Kokkulepped peaksid meil olema eelkõige liitlastega, mis ei ole meile liiga lähedal ja ei satu samasse kriisi,» ütles ta.
Laenu võtmise põhjus on selles, et kahe protsendiga SKTst ei suudeta kaitseministri nõukoja juhi hinnangul sõjaaja kaitseväge varustada 50 lahingupäeva ulatuses.