Sisukord
Eesti
Postimees
06.07.2020
Estoonlased lahkavad Aivar Mäed tabanud süüdistuste tagamaid (4) Eesti Eesti lühiuudised Riigikogu koguneb arutama töölubade pikendamist Martin Helme lubab uut tooni Riigikülasse tulekivi tooma Majandus Majanduse olukord on halb, aga tulevik pakub lootust Majanduse lühiuudised Välismaa Uued viiruskolded sunnivad tuhanded inimesed koduseinte vahele Välismaa lühiuudised PÕHJALA VAADE ⟩ Noori rõhub stress ja ühiskondlik surve Doonau delta traditsiooniline eluviis taandub mootorimüra ees Arvamus Peatoimetaja Mart Raudsaar: ajakirjandus ei ole kohus (1) Juhtkiri: EKRE ujub jõuliselt vastuvoolu (3) Juku-Kalle Raid: dalai-laama juubelil on paras meenutada, et ükski autoritaarne suurriik ei ole lihtsalt niisama altruistlik Raimond Kaljulaid: kuidas toetada maaomavalitsusi? 5. juuli 1940: valimisetendus algab Kultuur Kapitalist astub kirikusse ja küsib: «Palju maksab?» Elab veel funk Kultuuri lühiuudised Kas on kerge olla noor?* Sport Tänak meelitas Viru rallile oodatust rohkem pealtvaatajaid Spordi lühiuudised Karistused rikkusid Hamiltoni nädalavahetuse Flora võidutses, Trans kurvastas, Paide rõõmustas Tartu Piret Bristol: muutuste arhitektid Ott Kiens: roheline orav Tartu linnapildis Parkide elurikkuse projekt ei taotlegi harjumuspärast ilu Autovabaduse puiestee avanes rõõmsalt ja rahvarohkelt Tartu lühiuudised Koroonaepideemiajärgne aeg hoiab kliinikumi töötajad valvel (3) Värvika ajalooga Kavastu jõeparv sai uue kuue Meelelahutus Koomiks Sudoku

Märatsejad hüvitasid aprillirahutuste kahjust alla protsendi

3 min lugemist
FOTO: graafika: Silver Alt

Neli ja pool aastat pärast aprillirahutusi on Eesti Vabariik saanud märatsejailt ja vandaalidelt tagasi 0,74 protsenti tekitatud kogukahjust. Ühe protsendi piirini jõudmist tuleb ilmselt oodata veel aastaid.

Tellijale Tellijale


2007. aasta aprillirahutuste arvud on kõnekad. Riik hüvitas märatsejate tekitatud kahju kannatanutele 1 635 722 eurot. Kahjunõudeid suudeti märatsejatelt kohtutes välja mõista kokku ligi 135 000 eurot, millest neli ja pool aastat hiljem on rahandusministeeriumi arvele jõudnud 12 105 eurot. Seega on märatsejad hüvitanud ligi üheksa protsenti kohtutes välja mõistetud kahjusummast ja vaid 0,74 protsenti kogu tekitatud kahjust.

Ennatlikuks osutus peaminister Andrus Ansipi öeldu, et me nõuame märatsejailt sisse kõik nende tekitatud kahjud. Tõele näkku vaadates – ega riik (loe: rahandusministeerium) siin omalt poolt suurt enamat teha saagi.

Isegi kui suudetakse kõik kohtuotsustega välja mõistetud hüvitised kohe kätte saada, moodustaks see kogu kahjust vaid 8,2 protsenti. On paratamatus, et maksumaksjad peavad lõpuks kinni maksma üle 90 protsendi märatsejate hävitustööst.

Vale oleks väita, et riigiaparaat on siin näidanud oma suutmatust. Vastupidi. Seekord pingutati, kuid lõpuks taandus kõik sellele, et igal kahjunõudel peab olema alus, kuid enamikul juhtudel oli seda tõendada võimatu.
Põhikoormus kahjuhüvitiste väljanõudmisel langes sedakorda rahandusministeeriumile. Õigemini selle paarile ametnikule, kes asusid aprillirahutuste kohtuotsustes kahjusid puudutavaid andmeid lähemalt uurima.

Kokku oli selliseid otsuseid 109. Nagu kardeti, olid paljud süüdimõistvad otsused umbmäärased, mistõttu oli isiku tekitatud kahju suurust võimatu tõendada. Kuidas esitada kahjunõue süüdimõistetutele, kelle puhul pole ei eeluurimisel ega kohtuotsuses märgitud, mida ta täpselt varastas või lõhkus?

Kui otsuses on kirjas «varastas kauplusest seni tuvastamata esemeid», «hõivas kauplusest neli pudelit eeluurimisel tuvastamata alkohoolset jooki» või «võttis kauplusest erinevaid kaupu», siis on kindlat summat võimatu määrata.

Pealegi – paljudes kohtuotsustes märgitud kahjud olid niivõrd väikesed, et neid eraldi kohtu kaudu välja mõista olnuks ebaotstarbekas. Kas olnuks mõtet minna kohtusse nõudma välja kahju süüdimõistetult, kes haaras kuriteokohalt «paki pabertaskurätikuid, mille kohapeal ära tarbis»?

Kuidas käituda kurjategijaga, kes võttis paki sigarette ja šokolaadi, tekitades kogukahju 32 krooni ehk ligi kaks eurot? Ja kui palju nõuda raha märatsejalt, kes «varastas tundmatu kunstniku tundmatu maali»?

Nii otsustas rahandusministeerium saata 14-le kohtus süüdimõistetud inimesele kirja, kus uuriti, kas nad oleks tehtu eest üldse midagigi nõus riigile hüvitama. Sest kahjunõudeid kohtulikult välja mõista olnuks neil juhtudel mõeldamatu. Polnud lihtsalt arve, millest lähtuda.

Vastused tulid vaid neljalt inimeselt. «Need inimesed olid nõus maksma. Kes pakkus sada, kes 75 krooni. Üks maksis koguni vabatahtlikult 700 krooni,» ütleb juhtumiga tegelev rahandusministeeriumi jurist Silvi Uljas.
Nendega, kellel oli kohtuotsustes kirjas mingigi lõhutud ese, oli lugu lihtsam. Nendega leppis rahandusministeerium maksmises eraldi kokku. Sageli ei olnud summad märkimisväärsed. Näiteks pidi üks nooruk maksma riigi tuludesse seitse eurot ja 14 senti selle eest, et ta oli Pärnu maanteel jäänud

R-kioski rüüstamisel videolindile hetkel, kui haaras kioskist paki salvrätikuid ja joogi.

Et paljud süüdimõistetuist olid alaealised, lepiti maksegraafikutes kokku noorte vandaalide vanematega. Vastavalt majanduslikele võimalustele sõlmiti peredega aasta või pooleteise pikkused maksegraafikud. Kes suutis kuus maksta 50, kes 500 krooni kaupa. Kohtuvälised kokkulepped maksmiseks sõlmiti alates seitsmest kroonist kuni 38 297 kroonini.

Lõviosa 135 000 euro suurusest tuvastatud kogukahjust langeb siiski kolmele meesterahvale. Nemad peavad riigile kokku tagasi maksma 64 585 eurot ehk üle miljoni krooni. Kuid tõsiasi on, et nelja ja poole aastaga on nad kolme peale kokku suutnud hüvitada 1231 eurot. Rahandusministeerium on nende kolme mehe juhtumid andnud üle kohtutäituritele.

Kolm eurot aastas

04.07.2020 06.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto