Sisukord
Arvamus
Tänane leht
20.10.2020
ANALÜÜS ⟩ ANALÜÜS. Väärtuskriis valitsuses: Keskerakond ja EKRE lõid teineteisel hambad kurku (68) Eesti Eesti lühiuudised LGBT ühingu juht: valitsus kiusab oma inimesi (73) Eesti vanim tegevajakirjanik läks pensionile Hundid võtsid lambapidamise isu Selle aasta tapmiste arv ehmatas eksperte (2) Majandus Kas saab raha või ei saa: riigikohus paneb pensionireformi paika (13) Majanduse lühiuudised Hiina majandus saavutas jõudsa kasvu Olympic nõuab Trigonilt enam kui 16 miljoni euro hüvitamist Joe Biden lubab suurkorporatsioonidele ja rikastele maksutõusu Välismaa Aastaid kestnud ahistamine kukutas Taani võimupartei asejuhi (1) Välismaa lühiuudised Hispaania kohtunikud muretsevad õigussüsteemi politiseerituse pärast Peruust avastati 2000 aastat vana kassipilt Põhja-Korea vanglates vohab piinamine ja vägistamine (2) Arvamus Juhtkiri ⟩ Sõna loob kõik (10) Henry Lääne: seksismisüüdistus, mis ei pea paika Aino Järvesoo – naine, kes hoolis Eestist (1) Urmas Viilma: erimeelsustega ei saa vabandada armastuse puudumist (36) Karmo Tüür: Lenini mausoleumi taaskasutus (1) Loretta Kruusimäe: nõiaring seoses puuetega inimestega (2) REGIONAALARENG ⟩ Tiit Terik, Jan Trei: võitlus omavalitsuste kopsakama rahakoti ja omatulu eest ei rauge REGIONAALARENG ⟩ Garri Raagmaa: omavalitsused kui Eesti riigi vaeslapsed Toomas Kiho: Balti paelad ja Soome sild (2) Kultuur Lugu ajastust, mil õilis nägu oli lubamatu luksus Kultuur lühidalt Minu pisike päikene pingil oli katki Maailmamuusika täht peab Eestisse jõudmiseks läbima kadalipu (1) Sport Spordi lühiuudised Kas Eesti kergejõustiku lipulaeva seis on nii roosiline, nagu paistab? (1) Räim mõtleb Vuelta etapivõidust, Laas hakkab superstaari positsioonile vedama POSTIMEHE PINGERIDA ⟩ Pärnu juba võidab, aga võib veel kõvasti paremaks minna Maik-Kalev Kotsar leidis profikarjääri alustamiseks ideaalse paiga Hispaania meedia: kui Manresal poleks rahamuret, oleks Jõesaar ammu välja vahetatud Tervis Tervise lühiuudised Professor selgitab, millised tunnused viitavad emakakaelavähile ja kuidas seda ennetada AK Minu pisike päikene pingil oli katki Meelelahutus Koomiks Sudoku

«Kremli ööbikud» ei olegi lugu Jaak Joalast  

3 min lugemist
«...ka unustuse jõel aeg kord silla loob ja sind mu juurde jälle toob.» Read Jaak Joala lauldud Arne Oidi ja Heldur Karmo laulust «Unustuse jõel». FOTO: Aime Jõgi

Mul õnnestus saada pilet viimasele «Kremli ööbikutele», viimasele neist lisaetendustest, mis suve algul varakult välja kuulutati. Ma ei kippunud seda nägema Jaak Joala laulude pärast, millest suur osa lapsepõlvest saadik peas on.

Ma ei läinud sinna ka kuulsa inimese biograafia üksikasjade pärast – teadsin ju, et see on teater, mitte elu. Mul ei olnud mingit auvõlga, sest juba Jaak Joala eluajal tajusin, et selle Kremli ööbikuks kutsumisega tehakse muusikule liiga.

Paar kindlat põhjust pileti üle rõõmustamiseks oli mul aga küll. Ma pidin seda lavastust nägma Narva ja Kreenholmi pärast!

Teatri ala algas enne silda. See tähendas, et ma olin Joala etendusepaigal kohal juba siis, kui veel tükk maad oli minna. Roostetamakippuva raudpiirde tagant nägin paekivipõhjalist jõesängi ning järsu trepina tõusvat Joala astangut. Sealsamas noogutasin Jaak Joalale endale, kes üleelusuuruselt plakatilt mulle mikrofoni hoides vastu vaatas. Päike loojus, ümbrus oli selge ja kirgas.

Etenduse lavaks mõeldud areen asus ketrusvabriku siseõues, mida piirasid neljakorruselise hoonekompleksi seinad, igas nurgas katuselaternatega trepikojatorn. Teatrikohvik asus ühes ketrussaalis, mille malmpostide vahele ja tellisvõlvide alla mahtus kohvi jooma ja pirukat sööma sadu inimesi. Õue toolidele sättis end etenduse alguseks valmis paartuhat inimest! See kõik oli muljetavaldav.

Voolukatkestus

Lavastuses on üks koht – väga täpselt enam ju ei mäleta. Aga räägitakse tähest, Jaak Joala tähest. Sellest, et see on kadunud või et see on kusagi ikkagi olemas. Ja siis korraga kustuvad Kreenholmi vabriku õuel kõik prožektorid ja valgustäpid. Otsekui vool läheks ära. Nagu see on siis, kui seal saarel kedagi ei ole. Vaikus, pimedus. Üks sekund, teine sekund… Väsin pimedat lavaauku jõllitamast ja tõstan pilgu. Korraga näen, kui palju tähti on taevas! Seal on väga palju tähti.

«Kremli ööbikud» ei jutusta sugugi ainult Jaak Joalast. Ja kui jutustaks, siis tõsi – see lugu on eklektiline ning pisut segane ning kaugeltki mitte tõde.

Ja siis korraga kustuvad Kreenholmi vabriku õuel kõik prožektorid ja valgustäpid. Otsekui vool läheks ära. Nagu see on siis, kui seal saarel kedagi ei ole.

1

«Kremli ööbikud» räägib ka muust. Kuidas ühe ajastu lõpp ja teise algus on puudutanud traagiliselt paljusid inimesi ja paljusid paiku. Jaak Joala häälega lauldud «Unustuse jõel» ei ole ses loos enam armastuselaul, vaid selle boolerorütmis refrään paneb ihu värisema ka kadunud Kreenholmi, Narva jõe ja selle kallastel elavate inimeste ning eestlaste ja venelaste pärast.

Ma ei tea, kui palju võis «Kremli ööbikute» kaheteistkümne etenduse 23 000 vaatajaist olla teiselt kaldalt pärit inimesi, jaanilinlasi, gattšinlasi, sanktpeterburglasi? Või kui neid eriti ei olnud, siis äkki tulevad nad järgmisel suvel.

Nägemiseni!

Narvakad ise olid küll kohal.

Tarvitseb ainult mõelda tantsutrupi noormeeste ja neidude peale, etenduses osalenud laste peale, grimmiabiliste peale, kelleks olid Narva laste loomemaja ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õpilased. Siis veel Narva ettevõtete peale, kus on ametis nii mõnigi endise Kreenholmi töötaja, kes õmbles lavastuse kostüüme või trükkis kangaid. Vabatahtlike peale ning omakorda kõigi nende inimeste perede peale, kes pidid samuti tundma, et üks Tartu teater on toonud nende linna sündmuse ning selle õnnestumine ei ole ainult Tartu asi, vaid nende, narvakate asi ka.

Etenduse lõppedes, suundus rahvavoog üle Joala joa tagasi suurele maale. Teatriala väravas seisid tulijate poole näoga kaks turvameest, kes kõigile naeratasid ja pisut puises eesti keeles vahetpidamata laususid: «Head aega! Nägemiseni!»

Kreenholm

  • Kreenholmi saar ehk Varesesaar lööb Narva jõe kahte harru. Selle Eestimaa-poolset sängi nimetatakse Joala astanguks ning Venemaa-poolset Kreenholmi astanguks.
  • Narva kosk on olnud Euroopa üks võimsamaid. Praegu on kosed peaaegu kuivad, kuna 1950. aastal juhiti jõgi kanalisse, mis hakkas toitma Narva hüdroelektrijaama. Vaid suurvee ajal avatakse Narva veehoidla tammi lüüsid mõneks päevaks ja siis vahutab jõgi mõlemalt poolt saart veemöllus.
  • Kreenholm ise oli hiiglaslik tekstiilitööstus, kus on headel aegadel töötanud kuni 11 000 inimest. Ettevõte kukkus kokku Eesti Vabariigi taastamisega, mil kadus ära Vene turg.
  • Enamasti on Varesesaar piiritsooni reeglite tõttu suletud ning sinna pääseb kindlatel päevadel vaid koos Narva muuseumi giidiga.
Refereeritud «Kremli ööbikud» lavastuse kavalehelt
Seotud lood
19.10.2020 20.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto