Sisukord
Otse Postimehest
Tänane leht
29.10.2020
Neljarealisi maanteid ja Rail Balticut välisabita korraga valmis ei ehita (20) Eesti Peeter Raudsepp: EASi tükeldamist ei tule (3) Rapla hooldekeskuse 32 asukal tuvastati koroonaviirus ERRi uus maja on füüsikaseaduste, mitte ideoloogia küsimus (4) Eesti lühiuudised Poola abordiseaduse vastased kogunesid Vabaduse väljakule Raskelt haige Allan Kiil pääses kohtupidamisest (2) Aasta koolitaja on hooliv innustaja Krister Kivi USAs ⟩ Viis päeva valimisteni: külmavärinad ja süljepiisad Las Vegases (1) Majandus Ärikinnisvara haldamises revolutsioon juba käib Majanduse lühiuudised Keskpank hoiab padruneid detsembriks Välismaa Poolakad jätkavad võitlust abordiseaduse karmistamise vastu (1) KOHALIK VAADE ⟩ Sloveenia kihutab koroonakiirteel Bergamo saatuse poole Euroopa valmistub elule taas pidurit tõmbama (1) Arvamus Peep Lillemägi: Reformierakond viis aastat hiljem (1) Tiit Riismaa: Donald Trumpi fenomen Siret Kotka, Indrek Saar, Anti Poolamets, Taavi Rõivas, Kaido Höövelson, Üllar Saaremäe: toetame Arvo Pärdi muusikamaja (1) Andres Põder: armastab, ei armasta, vihkab… Nikolai Degtjarenko: olen uhke oma kuuluvuse üle (1) JULGEOLEK ⟩ Erkki Koort: Eesti konstaabel pole veel Malis Edward Lucas: ülikoolid on akadeemilise vabaduse vahetanud Hiina raha vastu (1) Kultuur Meditsiin on ainult masohhistidele? Eesti näitlejaga verine ja lumine vene muinasjutt (2) Sport Spordi lühiuudised Eesti korvpallurid Rumeenia infosulus: võistlusformaat ja ajakava pole endiselt selged Pommservi puhul unusta õpitu ning lihtsalt reageeri Soome laskesuusakoondise eestlased ei tea, kas neid neeti maapõhja või kiideti taevani Kohtunikud peegeldavad jalgpallurite taset Maa Elu Eestlaste vanad traktorid künnavad põldu Aafrikas Saja-aastasele taimekasvatus­instituudile panid õla alla edumeelsed põllumehed Tootmishoone kütmisel tuleb arvestada energiasäästu Maale kolinud noor pere valis taas linnaelu: linnas on vähem sebimist Arutlus: maale kolimine tuleb hästi läbi mõelda Katus kestab kauem, kui seda korralikult hooldada Eesti paikneb tuulte ristteedel – mida see kaasa toob? Käes on aeg korjata ravivaid juurikaid Lehtede riisumata jätmine võib aeda ohustada Ebaküdooniast valmivad pikantsed hoidised Kärbes rikkus veinitalu astelpajusaagi Tartu Suur auto lõhkus uue kõrguspiirde ja tekitas suure ummiku Hannes Astok: koondume kultuurikeskuse stardijoonele (2) Stepan Karja: sügisene kella nihutamine on hea, kevadine veel parem (1) Kiri: tulge ometi mõistusele! (2) Tartu lühiuudised Rahvusvahelise haardega Leedu autovargad said karistuse Tartus Nordecon kavandab Aruküla teele üle kahekümne kortermaja Psühhoteek kolis keldrist Barlova peale korterisse Ekseldes tunnetuse avastamata rajal Fotograafist sirgus graafik Tartu kultuuri lühiuudised Meelelahutus Koomiks Sudoku

«Otse Postimehest» õpetaja Enelin Linsi noortekampadest: nüüd nad said selle tähelepanu

3 min lugemist

Kadrioru Saksa gümnaasiumi õpetaja Enelin Linsiga tuleb juttu sellest, mis üht noort inimest õpetajakohal hoiab, kuidas saada jutu peale kõrvuni nutistunud koolilastega ja mida teha selleks, et kool oleks koht, kuhu tahab iga päev minna nii õpilane kui ka õpetaja. 

Kadrioru Saksa gümnaasiumi õpetaja ja klassijuhataja Enelin Linsi teab, et lapsed võtavad suhtemuresid väga hinge ning et see, mida täiskasvanud nimetavad virtuaalmaailmaks, on nende jaoks päris elu.

Te teete maailma kõige raskemat tööd. Miks te selle valisite?

Ei valinudki. Aga mul oli mõte ülikooli kõrvalt tööle minna, ja ülikoolist soovitati kooli, ja nii ma sinna sattusin.

Eesti õpetajaskond vananeb. Kuidas te tunnete end selles vanainimeste seltskonnas?

Meie koolis on siiski nii vanemaid kui ka nooremaid õpetajaid, see suhe on umbes pooleks. Saame omavahel väga hästi läbi, meil on äärmiselt tore kollektiiv.

Kuidas õpetada matemaatikat nii, et see elaks? Äkki raha kaudu?

Väga õige. Kui viiendas klassis õpitakse kümnendmurde, siis ega neist enne aru ei saadagi, kui tulevad jutuks eurod ja sendid. Õpetajana ongi tarvis lapsi pidevalt kuulata ja tähele panna, millega nad kaasa lähevad. Iga klass on erinev. Igaühel on oma teema, mis neid käima tõmbab. Näiteks jalgpall. Ja siis on võimalik kõik ülesanded selle peale üles ehitada.

Meediast paistab, et tänapäeva noored muud ei teegi kui kolgivad üksteist ja postitavad sellest videosid sotsiaalmeediasse. Koolis sees paistab see ilmselt teisiti, kuidas?

Koolikiusamine pole kuhugi kadunud ja on töötajad, kes sellega spetsiaalselt tegelevad. Aga see on ka klassijuhataja töö. Üldjuhul ma üritan nendega rääkida. See aitab ääretult palju. Tihtilugu õpilane ei saagi ise aru, mida ta on teinud, ja empaatia on see, millega saab neid asju lahendada. Just omavahel suheldes saavad paljud probleemid lahenduse.

Kuidas te end õpetajana tundsite, kui poliitikud seal Kanuti aias laiutasid?

Eks need noored, kes seda tegid, otsisid tähelepanu. Ja nii nad said selle tähelepanu. Mitte et ma arvaks, et midagi peab maha salgama – vastupidi, tuleb kiiresti tegutseda –, aga… Neil lastel on ikkagi selgelt mingid probleemid, ja pigem peaks ehk tegelema sellega, mitte võimendama seda teguviisi, millega nad oma probleeme väljendavad.

Kuidas te saate jutu peale läbini nutistunud teismelistega, kes eelistavad isegi üksteise kõrval istudes suhelda mõne sotsiaalmeediaplatvormi kaudu?

Üldjuhul on koolis see hea tava, et mobiiltelefone ei kasutata. Ära ei saa võtta, aga mõnikord on vaja need hoiule võtta. Mõnikord annavad ise õpilased oma nutitelefonid hoiule.

Kuidas on nutitelefonid laste ja noorte mõtte- ja tundeilma muutnud?

Tõesti, see on inimeste mõtlemiskäiku muutnud, ja võib-olla ka suhtlemisoskust. Aga muidu on lapsed ikka nagu lapsed.

Mõni uuring ütleb, et lähedasemad, päris suhted noorte vahel lükkuvad edasi just virtuaalse suhtlemise pärast, on see tõsi ka Eesti kohta?

Noorte jaoks see virtuaalne suhtus ongi päris. Nemad ei erista seda sõnasõnaliselt suhtlusest. Nemad on sellega üles kasvanud, ja see ongi nende jaoks päris. Ja meie peame ennast kuidagi sellele teadmisele vastavalt ümber häälestama.

Tänapäeva noored eelistavad pilti sõnale, ka teil on sportlikke fotosid jagav Instagrami konto. Teete te seda õpilaste või enda pärast?

Eelkõige ikka enda pärast. Koolitöö on pingeline, ja pingetest vabanemiseks on sport kõige parem lahendus.

Facebookis õpilasi võtate sõbraks?

Olen võtnud, aga üldjuhul pigem mitte. Tean, et osal õpetajatel on eraldi õpetajakonto.

Peremudelid on oluliselt muutunud, kuidas on see muutnud õpilaste mentaalset seisundit?

Kõik, mis kodus toimub, avaldub kuidagi lastes, ainult vahel ei osata seda lugeda.

Kui suur on üldse kooli võimekus tegeleda õpilaste tunnetega?

Mina üritan nendega võimalikult palju suhelda, olla usaldusisik – või vähemalt selline, kelle poole võib oma probleemiga pöörduda. Ja kui see on minu võimuses, siis ma aitan, ja kui mitte, siis ma pöördun nende poole, kes oskavad aidata.

Mis need kõige suuremad mured on?

Eelkõige omavahelised suhted. Eriti nt viiendas-kuuendas klassis. Lapsed võtavad igasuguseid asju väga hinge. Meile kui täiskasvanutele tunduvad need tihtipeale tühised, aga nemad võtavad tülisid ja arusaamatusi väga tõsiselt. Siin aitabki tihtipeale ainult rääkimine.

Mis teeb lapsi õnnelikuks?

Ma räägin ühe loo. Kui ma sain eelmisel aastal klassijuhatajaks, siis tuli kohe spordivõistlus, kus nad pidid terve klassiga orienteeruma  ja lahendama eri ülesandeid. Nemad hakkasid mulle juba varakult rääkima, kuidas nad ei saa seda teha, sest nad lähevad riidu, ei suuda sõlmida kokkuleppeid ega jõuaks sealt üldse tagasigi. Minu eesmärk oligi terve aasta jooksul saada see klass ühise meeskonnana töötama. Ja kui meil oli siis jälle see orienteerumine, siis ei huvitanud neid üldse see, kas nad olid esimesed või teised, vaid nad tundsid suurt rõõmu selle üle, et nad koos tagasi jõudsid, kordagi ei tülitsenud ning suutsid kõik koos ülesanded ära lahendada.

Kui kauaks te kavatsete õpetajaks jääda?

Kuigi ma ei kavatsenud üldse õpetajaks saada, selgus koolis, et mulle väga meeldib seal. Ja mul on tunne, et ma sobin õpilastega. See on töö, mis annab hästi palju tagasi. Arvan, et jään kauaks. Olen koolis õppinud seda, et ainult koostöö teiste õpetajatega on see, mis viib tulemusteni.

Seotud lood
28.10.2020 29.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto