Psühholoog töötab nii kana, kassi kui ka meriseaga

Loomateraapiaga tegelev psühholoog Kristi Raava koos teraapiakanadega. Foto: LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Kui muserdatud laps või noor ei taha psühholoogiga rääkida, siis on abiks näiteks kass või koer, kes talle tähelepanu pöörab ning julgustab teda end ka teisele inimesele avama.

Tallinna 32. keskkooli psühholoog ning Eesti loodus- ja loomateraapiakeskuse tegevjuht Kristi Raava otsib pidevalt uusi võimalusi, kuidas aidata lapsi ja noori nende arengus. Peresse koera võttes tuli Raavale mõte rakendada Labradori retriiveri omadusi ka psühholoogitöös. Nii saigi psühholoogist loomaterapeut. «See on valdkond, kus saan kokku panna oma kolm suurt armastust: lapsed, loomad ja loovuse,» sõnas ta. Raava on loomaga töötanud kaheksa aastat, kuus sellest juba mõtestatumalt pärast õpinguid Ameerika Ühendriikides Denveri ülikoolis. Seal läbis ta programmi Human Animal Health Certificate, kus spetsialistid õppisid võimalusi, kuidas kaasata oma töösse looma.

Kui Eestis teatakse teraapialoomadena põhiliselt koeri ja hobuseid, siis Ameerikas on loomingulisem lähenemine. «Kaasatakse sigu, kanu, hamstreid, küülikuid, madusid, austraallased kaasavad teraapialoomana isegi merilõvisid. See on valdkond, kus on oluline austada ja armastada nii looma kui ka inimest, tunda looma vajadusi ja eripärasid. Spetsialistile endale tuleb kasuks loovus ja paindlikkus,» kirjeldas psühholoog.