Koolitoitlustajad ummistavad komisjoni vaidlustega

  • Tänavu on komisjoni jõudnud rekordiliselt palju koolitoidu hangete vaidlustusi.
  • Mitu kooli oli vaidlustuste tõttu sunnitud ajutisi lahendusi otsima.
  • Kas koolijuht on hanke läbiviimisel ja parima pakkuja valimisel kompetentne?

Eile lõuna ajal olid Merivälja kooli kuuendikud-seitsmendikud kaussidega kenasti rivis, et mujalt kohale toodud lõunat süüa. Kool on sunnitud mõneks ajaks sellise ajutise lahendusega leppima.

FOTO: Liis Treimann

Samal ajal, kui lapsed üle kogu Eesti sättisid end esimeseks koolipäevaks valmis, nähti mitme koolis veel viimase hetkeni kurja vaeva, et leida ometi keegi, kes koolitoidu lauale tooks.

Nii juhtus Merivälja koolis. Juuli keskel asus ametisse uus direktor Greta Ammer, kelle esimeste töökohustuste hulka kuulus ka uue toitlustaja leidmine. Eelmise toitlustajaga oli hankeleping lõppemas ja järgmiseks viieks aastaks tuli leida uus.

Võitja valiti välja, kuid üks kaotajaist kaebas otsuse riigihangete vaidluskomisjoni, sest leidis, et hankel võitjaks tunnistatud ettevõtte pakkumine on põhjendamatult madala maksumusega. Komisjon rahuldas vaidlustuse ja kolm nädalat enne kooli algust oli kool ühtäkki toitlustajata.

Et kooli rohkem kui 500 last septembris päris nälga ei jääks, saadi ühe toitlustajaga siiski kokkuleppele. Ajutine toitlustaja toob iga päev kaubikuga kohale valmistoidu, mida lapsed saavad sööklas suurtest termosnõudest taldrikule tõsta.

Vastavalt kokkuleppele toimub kogu asjatamine söögisaalis. Eelmine toitlustaja võttis kooli köögist kaasa talle kuuluvad seadmed ja esemed. Koolil endal on olemas osaline küll osaline köögisisustus, kuid sellest sadade õpilaste toitlustamiseks ei piisa. Köök jääbki pooltühjaks seni, kuni leitakse püsiv toitlustaja.

Sarnases olukorras on Viimsi uus riigigümnaasium – neilgi pole toitlustajat. Iroonilisel kombel on neil selles mõttes lihtsam, et ka kool ise ei saanud 1. septembriks valmis.

Tagasi üles