N, 8.12.2022

Eesti Tare remondi eelarve sai paika

Helen Mihelson
, reporter
Eesti Tare remondi eelarve sai paika
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lisaks Hindremäele oli Eestist kultuuripäevadele sõidu ette võtnud mitu muusikut. Pildil mängib karmoškat Viivika Kooser.
Lisaks Hindremäele oli Eestist kultuuripäevadele sõidu ette võtnud mitu muusikut. Pildil mängib karmoškat Viivika Kooser. Foto: Aare Hindremäe
  • Eesti ettevõtja: kogu Eesti Tare remont läheks maksma kuni 14 000 eurot.
  • Kõige hädavajalikum oleks katus korda saada.

Eesti Tare ees Krasnodarka külas avaneb nukker vaatepilt. Majaseinale maalitud rukkilillede vahelt jooksevad mõrad, mida ei jõua õieti kokku lugedagi. Sama raske on kokku lugeda kive, mida katusel enam ei ole.

Selline vaatepilt avanes augusti lõpus Krimmis Eesti talupidajale ja ettevõtjale Aare Hindremäele. Üle viie aasta taas Krimmi – nüüd aga hoopis teistsugusesse Krimmi – jõudnud mehele oli selge, et maja vajab hädasti remonti.

Samas ei ole see mingi uudis. Sellest, et kohaliku eestlaste kogukonna kohtumispaik on kehvas seisus, on räägitud aastaid. Viimati siis, kui EKRE poliitik Jaak Madison korjas remondi tarvis raha ja tahtis ise kohale sõita, et see üle anda.

Hindremäel oli kohale jõudes konkreetne plaan. Ta tahtis maja seisukorda hinnata ja kokku arvutada, mis võiks renoveerimine maksma minna. Teda aitas üks Sevastopolis elav eestlasest ehitusinsener.

Katus kõigepealt

Eelarvesse läks kirja kõik, mis vaja teha on: katusetööd, uus elektrisüsteem, vundamendi kindlustamine, siseviimistlus koos uue ahjuga ja nii edasi. «Meie eelarve on nii detailne, et isegi iga polt ja mutter läks kirja,» räägib hiljuti tagasi Eestisse jõudnud Hindremäe.

Kõige hädavajalikum on katus korda saada.
Kõige hädavajalikum on katus korda saada. Foto: Aare Hindremäe

Kui varem on ajakirjanduses räägitud, et remont läheb maksma umbes 21 000 eurot ehk veidi üle poolteise miljoni rubla, siis Hindremäe arvutused näitavad muud. Praeguste hindade juures läheb kogu asi kokku maksma umbes 12 000 kuni 14 000 eurot, arvab ta.

Esmajoones tuleks tema hinnangul remontida katus, mis laseb läbi, ja siis vahetada välja elektrisüsteem ja teha majas sees muid vajalikke töid.

Ka Eesti Tare fassaad nõuab hoolt. 
Ka Eesti Tare fassaad nõuab hoolt. Foto: Aare Hindremäe

«See on täiesti ainulaadne, et ühes Krimmi külas on Eesti Tare nimeline maja, kuhu on küla pealt kokku korjatud eestlaste kultuuripärandit: mööblit, tööriistu, fotoalbumeid. Seda on oluline säilitada. Ja mitte üksnes kohaliku kogukonna jaoks, vaid kogu Eesti jaoks.»

Hindremäe loodab, et raha saadakse peagi kokku. Tal on isegi olemas kokkulepe ühe kohaliku ettevõtjaga, kes lubas maja soodsalt renoveerida.

Eesti Taresse on kogutud kokku hulgaliselt asju, mis räägivad eestlusest Krimmi poolsaarel.
Eesti Taresse on kogutud kokku hulgaliselt asju, mis räägivad eestlusest Krimmi poolsaarel. Foto: Aare Hindremäe

Mis üldse Raplamaal tegutsevat talupidajat Krimmiga seob? Enne esimest sealkäiku tegelikult mitte miski. Hindremäe sattus esimest korda Krimmi 2003. aasta jaanuaris, kui aitas Eestist sinna humanitaarabi organiseerida. «Kohale jõudes tutvusin toredate inimestega, kellega suhtlemine – ka nende inimeste mured ja rõõmud – läks kuidagi hinge,» meenutab ta.

Järgmise kümne aasta jooksul kogunes Krimmi-külastusi kokku paarkümmend, algul lihtsalt turistina, hiljem juba grupijuhina.

Kuid siis tuli 2014. aasta ja Krimm okupeeriti. Pärast seda ei ole Hindremäe oma vanadel tuttavatel külas käinud. «Ma arvasin, et ma ei lähe üldse enam sinna piirkonda. Nüüd tuli täiesti aktsepteeritav põhjus minemiseks,» räägib Hindremäe. See põhjus oli Eesti 100. sünnipäeva tähistamine.

Peomeeleolu ka Krimmis

Nimelt pakkis Hindremäe Eestis lisaks kohustuslikele mustale leivale ja Kalevi kommidele kotti ka neli EV 100 tunnusplaati, mille Krimmis elavatele eestlastele viis. Need pannakse üles Krasnodarkasse, Sevastopolisse, Beregovesse ja Pervomaiskesse.

Tunnusplaadid anti üle Pervomaiskes toimunud eesti kultuuri päevadel, kuhu olid kohale tulnud eestlased Krimmi kõigist piirkondadest. Tantsiti eesti tantse, lauldi eesti laule. Kontserdi viimase lauluna kõlas «Ma tahaksin kodus olla».

EV 100 tunnusplaadi üleandmine. Ees rohelise pluusiga Aare Hindremäe. 
EV 100 tunnusplaadi üleandmine. Ees rohelise pluusiga Aare Hindremäe. Foto: Aare Hindremäe

Kui Pervomaiskes rändab plaat otsejoones muuseumisse, siis ülejäänud kolmes linnas pannakse tunnusplaat avalikult välja. Beregoves on olemas lausa Eesti plats, kuhu see Hindremäe arvates imehästi sobiks. Kuid lõplik valik jääb ikka sealsete eestlaste teha.

«Mõnel vanemal inimesel tuli pisargi silma ja ütlesid, et näe, Aare, sa pole meid ikka ära unustanud,» räägib Hindremäe. Oli ju enne 2014. aastat Krasnodarka ja Eesti Tare pea iga Eesti ekskursiooni kohustuslik osa. Viie aastaga on nii mõndagi muutunud ja Eestist pärit külalisi satub sinna harva.

Krimmi Eesti külad WWW
Krimmi Eesti külad WWW Foto: P M

Hindremäe sõnul on muutusi tunda ka tänavapildis. Või näiteks rannas – kui varem olid rannad suvisel ajal turistidest pungil, siis nüüd on neid palju vähemaks jäänud. Põhiliselt on näha vaid Vene turiste. Samamoodi on muutunud Krimmis elavate inimeste tunded.

«Eks esialgne eufooria on taas argimuredega asendunud. Hinnad on jälle tõusuteel ja palgad ei jõua järele,» kirjeldab Hindremäe. Seetõttu peab ta ka tunnusplaatide sinnaviimist väikeseks, kuid oluliseks sammuks. «Oluline on, et Krimmi eestlased tunneksid, et Eesti riik pole neid ära unustanud,» selgitab ta.

Kingitus Eestile

«EV 100 igas külas» on üks paljudest kingitustest Eestile tänavusel peoaastal.
Iga küla, linn ja selle kogukond saab valida juubeliperioodil välja ühe päeva, mil tema on sünnipäevalapse rollis ja peab Eesti sajandat sünnipäeva.
Kõik, kes oma kogukonnale ja riigile väärika kingituse teevad, saavad nimelise metallplaadi.
Need on üleval juba mitmel pool Eestis, kuid ka Siberi eesti külades ja isegi Torontos Kanadas.
Nüüd on plaadid ka neljas paigas Krimmis.

Märksõnad
Tagasi üles