N, 8.12.2022

Tanel Tein: Tartu, rahvusmängu päästerõngas

Tanel Tein
, ettevõtja
Tanel Tein: Tartu, rahvusmängu päästerõngas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Rahvuskoondise hiljutine mäng Belgiaga tõi Tartus suure kaotuse, kuid korvpallipublik oli tasemel.
Rahvuskoondise hiljutine mäng Belgiaga tõi Tartus suure kaotuse, kuid korvpallipublik oli tasemel. Foto: Sille Annuk
  • Tartu klubil olgu ambitsioon lahendada probleeme Eesti korvpallis ja spordis.
  • 5000 pealtvaatajat mängudel pole utoopia.
  • Tartust peaks saama Kesk ja Lõuna-Eesti, aga miks mitte riigi korvpallikeskus.

Just Tartu korvpalliklubi peaks olema see, kes võtab lahendada suuremad probleemid Eesti korvpallis ning ise tõustes päästaks rahvusmängu kriisist, kirjutab ettevõtja ja endine tippkorvpallur Tanel Tein.

Loe ka: Andres Vaher, «Rahvuskorvpall hävingu äärel», PM 7.09

Et Eesti korvpallis on suuri probleeme, see on silmaga näha ja kõrvaga kuulda. Koondisemängud ei sisenda optimismi, uudiseid tehakse nüüd isegi sellest, kui mõni korvpallur mängu jooksu üks kord pealt paneb. Meie kunagine rahvusmäng on järjest loovutanud oma positsioone teistele pallimängudele, nii et Tartu korvpalli allakäiku ei saa pidama, ilma et lahendataks ka mitmed kogu Eesti korvpalli probleemid.

Suur otsus tõmmata Tartu korvpallis profispordi juhe seinast välja on ülikooli tehtud. Edasi minnakse amatöörkorvpalliga. Kas see otsus päästab ka Tartu korvpalli, nagu juhtme väljatõmbajad on väitnud? Arvan, et mitte, sest peale korvpallimeeskonna eelarve drastilise vähendamise ei muutunud sisus ju midagi. Sisu all pean silmas meeskonda vedava klubi organisatsiooni terviklikku nägemust ning plaani Tartu korvpalli – terve Eesti korvpalli – muutuseks ja uueks tõusuks.

Oleks tahtnud avalikult kuulda klubi vedavatelt ja selle eest vastutavatelt inimestelt tulevikuplaane. Tahtnuks, et nad süstinuks usku fännidesse, andmaks signaali, et ainult Eesti liiga pole meie lagi ja keskmiselt 354 silmapaari saalis ei ole see, milleks oleme praegu võimelised. Ilma suuremate eesmärkideta pole mõtet ka kohapeal Eestis palli solgutada.

Minu hinnangul peaksid praegusaja professionaalse klubi ambitsioonid olema palju suuremad, kui hetkel välja on kujunemas, ning kus veel Eesti oludes saaks seda paremini teha kui Tartus – suurepärase infrastruktuuriga (lisame siia ka Kääriku) ning parima potentsiaalse fännibaasiga linnas. Et see ambitsioon saaks rakenduda, on eelkõige vaja klubi poolt fanaatilisi eestvedajaid, kes valmis panustama korvpalli 24/7 ja täie jõuga ning kes ei karda ka ebaõnnestumist.

On aeg muuta Tartu profikorvpalli organisatsiooni. Ülikool on sellest vabatahtlikult loobunud, palli võiks nii otseselt kui ka kaudselt maast korjata sihtasutus, kes koondaks enda ümber kõik Tartus korvpalli arendada tahtvad institutsioonid ja isikud, alustades kindlasti ülikoolist ja linnast.

Kahjuks pole Kalev/Cramo aastatega suutnud mobiliseerida Eesti fänne ühiselt endale Ühisliigas kaasa elama, mis tooks Tallinnas saali pilgeni täis.

Pakun omalt poolt välja tegevuskava esmased punktid.

Tartu korvpallis peab olema suur visioon, mille võib kokku võtta kahe lihtsa mõttega, ühe üleriigilise ja teise lokaalsega. Üleriigiline – Tartu soovib saada Eesti korvpalli uueks hälliks, kes näitab eeskuju ning koordineerib meie korvpalli tulevikku. Klubitasand – soovime igale mängule müüa rohkem pileteid kui eelmisele. Pikemas perspektiivis tähendab see, et me soovime tulevikus Tartus mängida umbes 5000 ja enama silmapaari ees.

Liiga ambitsioonikas? Milleks üldse sporti teha, kui suuremaid eesmärke ei seata?

Tegevjuht ja tiim

Sügisel valmib Tartus uus ülikooli spordihall, mis hakkab mahutama ca 2500 istekohta, ning see peaks olema juba piisav motivaator klubile, et teha kindel plaan järgnevateks aastateks: kuidas uus hall täis müüa, kuidas turundada korvpalli, kuidas olla atraktiivne uus spordi- ja elamuskeskus.

Kuid ainult selle uue halliga ei peaks tuleviku mõttes rahulduma. Vastupidi, see hall täis müüa oleks esmane proovikivi, mis vaja lahendada, et astuda järgmised, palju suuremad sammud. Näiteid, kus ligikaudu 100 000 inimesega linn suudab keskmiselt täita kolm kuni viis tuhat istekohta, jagub küllaga.

Suurt visiooni saab ellu viia ainult väga hea tiim. Olukord, kus Eesti parima potentsiaaliga klubi on viimastel aastatel «arendatud» põhitöö kõrvalt (korvpalliklubil puudub seda vedav nõukogu ja tegevjuht), on üks põhjuseid, miks me praegu nii täbaras seisus oleme. Professionaalset klubi tuleb juhtida kui tippettevõtet, mis on orienteeritud iga-aastasele kasvule, olgu see siis noorte korvpallurite liitumine ja nende arendamine, fännibaasi suurenemine või klubi eelarve kasv.

Sellist organisatsiooni peab juhtima korralikult motiveeritud tegevjuht koos oma tiimiga. Inimesed, kes põleksid soovist viia Tartu korvpall uutesse kõrgustesse.

Tegevjuhti peaks omakorda suunama ka ise panustada sooviv nõukogu, kuhu kuuluvad sponsorid, korvpalli kogukonna esindajad, lapsevanemad, fännid, linna esindajad, ülikooli esindajad jne. Üks klubi suuri eesmärke peale noorte korvpallurite kasvatamise – missioon – oleks välja töötada viis, kuidas tekitada pidev piletimüügi kasv läbi hooaegade.

Seda aga saab teha ainult väga korraliku tegevuskavaga, kus on tähtsal kohal turundus ning head koostööpartnerid. Partnerid, kes tunnetavad, et nad ei ole lihtsalt rahastajad, vaid osa millestki suuremast.

2010. Tanel Tein võidukarikaga.
2010. Tanel Tein võidukarikaga. Foto: Raigo Pajula

Partnerid ja Rocki tagasitulek

Esmalt tuleb tänada kõiki seniseid toetajaid ning loota, et nende usk Tartu korvpalli taassündi pole kuhugi kadunud. Aitäh! Peame suutma taas tekitada olukorra, kus partnerid tahavad toetada oma piirkonna esindusmeeskonda.

Pinnas selleks on tegelikult juba olemas ja küllalt soodne. Valmimas on uus saal, klubil on olemas Eesti parim noortesüsteem, kus igal aastal (teoorias) kasvab peale uusi mängijaid. Kui lisada siia sõnum fännidele – «Omasid ei jäeta!» –, siis on tegelikult juba olemas esmane suund, mis mobiliseeriks esimese aasta vajaliku tuumikpubliku. Selle ümber saaks hakata ehitama uut ja suuremat korvpalli kogukonda.

Kõige selle juurde käiks kindlasti Rocki kaubamärgi tagasitoomine. Jah, see on võimalik! Rocki nime tagasitoomine ei ole illusioon, see on tulevikku silmas pidades väga vajalik samm, mis ka õigel hetkel astutakse.

Lõuna-Eesti vajab meeskonda, kelle taha taas ühiselt koonduda ning tunda, et konkurentsivõimeline elu on ka väljaspool Tallinna võimalik. Et Taavet on vähemalt pooltel kordadel võrdne Koljatiga. Konkurents on edasiviiv jõud ja kui esmalt võib tunduda selle tehislik tekitamine vale, siis pikas plaanis on see vajalik kommunikatsiooninipp ja relv. Ühtne löögirusikas saab tekkida aga ainult siis, kui Tartu korvpallil õnnestub enda selja taha saada kogu Lõuna- ja Kesk-Eesti.

Tartu vedav roll

Tartu korvpalliklubi ei peaks tegelema vaid iseendaga, oma tegutsemises tuleks näha ka laiemat pilti. Tartu korvpalliklubi peaks olema see, kes võtab lahendada suuremad probleemid Eesti korvpallis. See on väärt väljakutse.

Näiteks peaks just Tartu klubi võtma liidrirolli Eesti sporti puudutava maksusüsteemi ümberkorraldamisel riiklikul tasemel, tuleks aidata leida parim lahendus tagamaks (profi)spordi ja kultuuri jätkusuutlik toimimine. Praegune stipendiumide maksustamise süsteem on teel pankroti poole, ei toeta klubiliselt profispordi ega seega spordi üldisemat edendamist. Lisaks on vaja leida motiveeriv maksusüsteem ettevõtetele, kes soovivad sporti ja kultuuri rohkem toetada, ka siin on olemas paremad lahendused, kus riik saaks ulatada oma abikäe. Valimised on kevadel ukse ees ja spordirahva hääled saadaval.

Teine niisugune väljakutse oleks korvpalli tagasi viimine avalik-õigusliku televisiooni ekraanile. Delfi on teinud korvpalli vaatamise kõigile mugavalt kättesaadavaks, kuid klubide seisukohast on see kahjuks olnud kaheldava väärtusega diil. Kui iga korvpallimängu on poole silmaga võimalik läbi 15 cm ekraani tasuta jälgida, siis kaob ala unikaalsus ning sellega koos – põhjusi on muidugi teisigi – on kahjuks kadunud korvpallisõbrad saalidest.

Üleriigilises ETVs näidatavad korvpallimängud aga annaksid korvpallile tagasi suurema imagoloogilise väärtuse, mis selle mängu paremini massidesse viiks. See samm tuleb igal juhul korvpalliliidul kuidagi astuda.

Fännid koonduvad Tartusse

Tulevikku silmas pidades võiks Tartu Rock olla Eestis ainuke klubi, mille taha koonduks enamik Eesti fännidest. See saab toimuda ainult juhul, kui saadakse kokku arvestatav eelarve ja meeskond, kes mängib tugevates liigades. Kahjuks pole Kalev/Cramo aastatega suutnud mobiliseerida Eesti fänne ühiselt endale Ühisliigas kaasa elama, mis tooks Tallinnas saali pilgeni täis. Tartus oleks seesugune ühismobilisatsioon lihtsam, sest kogukonnatunnetus ühise asja eest seismisel on siin palju suurem ja võimsam.

Kuigi Tartul on läbi ajaloo olnud parimad fännid, peaks klubi siiski korraks sellele mõeldes peatuma ning küsima: kes on need fännid, kes iga ilmaga kohal on ja endast maksimumi annavad, miks nad seda teevad, kuidas neid motiveerida leidma ja kaasama uusi fänne?

Just Tartu klubi peaks võtma liidrirolli Eesti sporti puudutava maksusüsteemi ümberkorraldamisel riiklikul tasemel, tuleks aidata leida parim lahendus tagamaks (profi)spordi ja kultuuri jätkusuutlik toimimine.

Probleem on selles, et viimase kümne aastaga ei ole Tartus juurde tulnud just palju fänne. Klubi peaks endalt küsima, miks see nii on.

Ka fännikultuuri on võimalik arendada, et leida juurde uusi huvilisi. Tahaksin näha saalis täiseas mehi ja naisi innustavalt kaasa elamas. Mitte et ma sooviks lapsi eemale tõrjuda, vastupidi, ma soovin, et lastel tekiks endal suur huvi, kuhu nende isa või ema igal teisipäevaõhtul end õhinal minema seab ning miks ta koduaias enne seda lipu heiskab. Korvpalli kogukonna suurendamine on tähtis nurgakivi klubi tuleviku edus ning sellega tuleb tegelema hakata juba täna. Ühelgi Antslas, Oraval, Elvas ja paljudes muudes kohtades palli loopival poisil ei saa seljas olla muud särki kui Tartu Rocki oma.

Tanel Tein
Tanel Tein Foto: Erakogu

Piletid, piletid, piletid

Just piletite müük korvpallimeeskonna mängudele on minu hinnangul kogu selle protsessi A ja O. See on lihtsalt mõõdetav suurus ning näitab igal aastal ära, kas ja kuidas on suudetud klubi juhtida, kas keskmine pealtvaatajate arv on suurenenud või vähenenud. See omakorda on orientiir sponsoritele.

5000 piletit ei ole utoopia. See vajab lihtsalt sihipärast tööd koos motiveeritud meeskonnaga ning väga korralikku tegevus- ja turundusplaani. Kui 6000 elanikuga Rapla suudab keskmiselt korvpallimängule müüa 854 piletit, siis milline on potentsiaal 100 000 elanikuga Tartul? Hakkame pihta!

Autor on endine rahvuskoondislane, kes elukutselise korvpallurina on võitnud Tartu särgis viis Eesti meistritiitlit. Kuulub Reformierakonda.

Märksõnad
Tagasi üles