Sisukord
Päevakomm
Postimees
26.02.2020
Parkimisfirmad koondusid ühe mütsi alla (1) Eesti EKRE apteegireformi tühistamise eelnõu kukkus läbi (7) «Ma elan siin. Koos emaga, juba 15 aastat» (22) Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia läks Võrumaale (1) Terviseamet: Põhja-Itaaliast saabujad püsigu kodus Majandus Börsidele jõudis viirus alles nüüd Välismaa Kreeka saatis migrandilaagrite ehitamiseks saartele märulipolitsei Kirjastaja vangistamine räsib Hiina ja Rootsi suhteid Merili Arjakas: kolmandad valimised ei too Iisraelis lahendust Arvamus Juhtkiri: karmavõlg Narvale (19) Erik Aru: kas faktidel on lootust? (2) Jüri Liiv: Vargamäe mürgine pärand (18) Jaak Prozes: kas Putin tuleb või ei tule, selles on küsimus (1) Eve Järve: keda kaitsevad reklaamiseaduse piirangud? Andreas Kaju: tío Bernie Meie Eesti Aimar Altosaar: Narva 2040 Aimar Altosaar: barokklinnast tööstuskeskuseks ja edasi (2) Lauri Vahtre: Narva vanalinn – teeme ära! (4) Kultuur Kuidas nautida õhtust juureravi (1) Kaalutus armastuse ja sõpruse vahel (1) Kõrvalt tulija triumf Sport Austraalias sündinud surfar tahab Eesti lipu all olümpiavõitjaks tulla (1) Saaremaa võrkpalliklubi unistab kahest kodumängust Autospordiliit annab avalikkusele valeinfot Tartu Miss Valentine toob võimlejaid kokku igast ilma otsast Lemmit Kaplinski viib volinikud jooksuringile Lubatud tähetorni lipuväljak lükkub aina kaugemasse tulevikku Tuigo kalmistule viivale kehvale teele paistab lootusekiir Alatskivi õunaaias algas uue kaupluse ehitus Tartu Uus Teater korgib lahti elu vastusteta küsimused Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tõnis Oja: mis masu? Sügav kriis oli

2 min lugemist
Tõnis Oja FOTO: Postimees

Mulle on jäänud täiesti arusaamatuks, miks kutsutakse kümnenditagust kriisi masuks ehk majandussurutiseks. Oli ju tegemist Eesti lähiajaloo sügavaima kriisiga, kui majandus kahanes viiendiku ehk peagu kolme ja poole miljardi euro võrra. Tööpuudus kasvas 20 protsendini, ees tähendab, et igal viiendal täiskasvanul ei olnud tööd.

Minu mäletamist mööda tuli see sõna kasutusele enne kriisi. Majanduskasv oli siis küll veel plussis, aga kasvunumbrid polnud kaugeltki need, millega me eelnevatel aastatel harjunud olime. Analüütikud ja ajakirjandus hoiatasid, et ees ootavad rasked ajad ning eelarve koostamisel ei tohiks valitsus nii optimistlik olla. Valitsusringkonnad vastasid, et tegemist on vaid majanduskasvu aeglustumisega ning hoiatused on põhjendamatud.

See oli aeg, kui peaminister Andrus Ansip lausus oma kurikuulsa ütluse: «Kui see on kriis ja krahh, siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada.»

Mõiste masu oli tolle aja kohta hea leid ja peegeldas tollast olukorda üsna adekvaatselt – kriisi veel polnud, aga oli juba näha, et midagi oli lahti. Börs näitas teed, veeredes üha allapoole. Majanduskasvu numbrid ei olnud küll enam kahekohalised, aga siiski üsna soliidsed.

Kummalisel kombel jäi masu endiselt kasutusele 2009. ja 2010. aastal, kui saabus reaalne kriis. Tõsi, peale leebevõitu eufemismi hakati kasutama ka lühendeid ebatsensuursustest, ent kuna neil majandusega mingit pistmist polnud, siis laialdasse kasutusse (vähemalt kirjasõnas) need ei jõudnud.

Aga nagu enamik inimesi hästi mäletab, oli olukord toona väga hull. Krokodillide komisjon võttis järjest vastu negatiivseid lisaeelarveid. Kümned, võib olla isegi sajad tuhanded töötajad olid vabatahtlikult nõus oma palga alandamisega (vabatahtlikult seepärast, sest sunniviisil palka alandada ei saanud) ning sellest hoolimata koondati neist kümned tuhanded.

Kummalisel kombel jäi leebe uudissõna «masu» endiselt kasutusele 2009. ja 2010. aastal, kui saabus reaalne kriis.

Õnneks said koondatud üsna heldeid koondamistasusid, mis aitas inimestel raskeid aegu üle elada ja mõni, kes suutis endale kiiresti uue rakenduse leida, on tunnistanud hiljem, et nad pole kunagi nii jõukad olnud.

Minu arvates ei peaks me aega 2008. aasta sügisest kuni 2010. aasta kevadeni masuks nimetama, vaid ikkagi kriisiks. Analoogselt eelmise sajandi kolmekümnendate aastatega võiks isegi kaaluda perioodi nimetamist depressiooniks. Ma ise seda ei poolda, sest õnneks jäi kriis üsna lühiajaliseks. Samas tuleks võtta arvesse, et kriisist oleme väljunud peamiselt tänu keskpankade lõdvale rahapoliitikale (rahatrükk) ning ilma lisastiimulita pole päris hakkama saadud tänaseni.

Aga mine tea, võibolla kümne või kahekümne aasta pärast oleme sunnitud seda kriisi nimetama näiteks Uueks Depressiooniks.

Seotud lood
25.02.2020 26.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto