Sisukord
AK
Postimees
11.07.2020
FOTOD JA VIDEO ⟩ Riskiallikas ei ole elektritõukeratas, vaid inimene Eesti Priit Hõbemägi on valmis minema kultuurikomisjoni vastu kohtusse Eesti lühiuudised Vanglamüüri lammutamine tõi hea üllatuse Kriis suunamudijaid ei murdnud Majandus Analüüs: Tallink kaotas üle kahe miljoni reisija (1) Apple’i aktsia ralli teeb murelikuks, analüütikud soovitavad siiski osta Välismaa AJA PEEGEL. Tunnistajad vaikivad seni Srebrenica ohvrite matmispaikadest Välismaa lühiuudised Arvamus Mihkel Kunnus: hukkamine e-kohtus President Kanye West Tagasihoidlik töörügaja Linnapea salarelv 111 päeva sisekaemust Sport MMA-eksperdid Vallo Hannus ja Ari Matti Mustonen lahkavad UFC suurt peamatši Ville Arikese kolumn: spordimaailm, mida me veel ei tundnud Tiidrek Nurme andis kogu oma elu jooksmisele Merendus Täna algaval Muhu väina regatil suuri pidusid ei tule Merenduse lühiuudised AK Põhjala võlud ja valud: vana kummitehas võidetakse inimestele tagasi Arter Laevandusjuht Kadri Land: Tundub, et põdesin koroonat juba aasta algul Eesti jälle esirinnas! Mets kaob, mis mühiseb (2) Õiguspsühholoog Talis Bachmann: kui on ainult sõna sõna vastu, siis ei tohiks süüdi mõista Põhjala võlud ja valud: vana kummitehas võidetakse inimestele tagasi «Väina tuled see aasta?» Romantikadisainer – ongi selline amet? Mis on saanud rahvaautost? Škoda Octavia sõiduproovis püüame saada jälile Kuidas voltida periskoopi? Huawei täiustas parimat kaameratelefoni Esimene rokifestival tähistas totaalset vabanemist Meelelahutus Koomiks Sudoku

Katoliku aeg on jätnud jäljed eesti mõtteilma, keelde, maastikule

5 min lugemist
Tallinna Peeter-Pauli katedraali ees seisab paavsti parem käsi Guido Marini. FOTO: Liis Treimann

Paavst ei jäta kedagi külmaks. Eesti traditsioon näeb paavstis ja katoliku kirikus sageli mingit kurja ja poolsalajast ülivõimu. See on Euroopas ja laiemaltki maailmas levinud protestantlik vaade asjadele: luterlik enesepilt usu puhastamisest sisaldab endas arusaama, et nimelt keskaja katoliiklus eesotsas paavstidega ajas õige religiooni rikki ja reform oli hädavajalik. «Viimse reliikvia» filmiski on klooster intriigide ja alatuse asupaik, «kurjuse ja vägivalla pesa, kus inimesi kui vange kinni hoitakse». Ometi on katolikuaeg piisavalt pikk – keskaja kolm- ja poolsada aastat, Lõuna-Eestis veel lisaks Poola aeg 16. ja 17. sajandi vahetuskümnenditel.

Tellijale Tellijale

Selline vaade pole juhuslik, vaid ajalooliselt tingitud. Eesti kultuuritraditsioon ongi piisavalt luterlik, et olla paavstivaenulik, nii üldises plaanis kui ka seoses oma maa minevikuga. Valdavalt luterlikest pastoritest kirjamehed suhtusid eitavalt «ebakristliku paavstluse» rikutud ristiusu maaletoomisesse «tule ja mõõgaga» – need on sõnad Järva-Jaani pastori Christian Kelchi rootsiaegsest kroonikast (1695). Katoliiklik misjon 13. sajandil oli selle arusaama järgi algusest peale vale ja viljatu.

Kui hakati kirjutama eesti keeles eestlastele Eesti ajaloost, põhjendati Liivimaa keskaegse vägivaldse ristiusustamise looga reformatsiooni vajalikkust ja hinnati paavstiusku vaat et paganlusestki halvemaks. Tulemuseks on paradoks, et kuigi eesti traditsiooniline kultuur on põhiliselt kristlik, kirjeldatakse meil ometi tänase päevani ristiusku sageli kui olemuslikult võõrast ja esmajärjekorras vägivallaga pealesurutut.

See sobis hästi nõukogude aja ateismipropagandale ja seda propageerib tänapäeval moodi tulnud uuspaganlus.

Ühesõnaga, katolikuaja rolli Eesti ajaloolises loomises on kiputud alahindama või lausa hukka mõistma, pidama allakäigu ning õigelt teelt hälbimise ajajärguks.

10.07.2020 11.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto