Iga neljas Eesti inimene sooviks kärpimist riigikaitse arvelt

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Kaitsekulude suurenemist sooviks vaid umbes viiendik küsitletutest.
  • Enamik vene rahvusest inimesi arvab, et kaitsekulusid võiks hoopis kärpida.
  • Keskerakonna valijad paistavad silma.

Kaitsekulude küsitlus. FOTO: P M

FOTO: P M

Kantar Emori küsitluse järgi ei sooviks enamik eestlasi kaitsekulutusi suurendada ning meil elab arvestatav hulk inimesi, kes sooviks riigikaitset hoopis kärpida – enamik neist on muust rahvusest ning valiks riigikogu valimistel võimuloleva Keskerakonna.

«Kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) on ilus number, aga protsendiga sa ei osta ühtegi püssi ega raketti,» kostab riigikaitse ekspert, SA Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov.

«2014. aastal Krimm ja Donbass, 2015. aastal Süüria, 2016. aastal USA valimistesse sekkumine, samal aastal prooviti korraldada riigipööret Montenegros, 2018. aastal Salisburys keemiarelva kasutamine,» loetleb ta Venemaa valitsuse avantüüre.

«Me ei ela enam sellises maailmas nagu kümme aastat tagasi, kus kaks protsenti SKTst oli see, mille üle rõõmu tunda.»

​BNSi ja Postimehe tellitud Kantar Emori küsitlus näitab, et Eestis elab palju inimesi, kes Eesti ühe suurima riigikaitse valdkonna eksperdiga ei nõustu. Eestlastest toetaks kaitsekulude suurendamist neljandik küsitletutest, muust rahvusest inimestest vaid kaks protsenti. Kokku arvestades tähendab see, et kaitsekulutuste suurendamist toetab viiendik meie elanikest.

Sakkov säilitab rahva arvamust kuuldes optimismi: «Tegelikult 64 protsenti on selle poolt, et hoida või tõsta. See konsensus on ju päris hea.»

Muust rahvusest Eesti elanike arvamuse kohta jääb Sakkov napisõnaliseks. «Ma pole õige inimene seda valdkonda kommenteerima, kuid eeldatavasti näitab see midagi meie erinevate infoväljade kohta, kus meie erinevad rahvusgrupid kahjuks elavad.»

Tagasi üles