Valija hääl maksab 2–20 eurot

Valimisjaoskond FOTO: Kristjan Teedema

Teadlased on esimest korda valimiste ajaloos välja arvutanud, kui palju läheb riigile administratiivkuludena maksma iga hääl, mis valimistel antakse kas elektroonselt, eel- või valimipäeval hääletades. Kõige kallimalt tuleb kätte eelhääletuse hääl, selgub tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadlaste tööst.

Tellijale Tellijale

Oktoobri algul avaldatavat teadustööd juhtinud instituudi e-valitsemise professor Robert Krimmer võttis aluseks mullu 5.–15. oktoobrini korraldatud omavalitsusvalimised, millel anti kokku 586 519 häält, neist eelhääletusel 120 888, e-hääletades 186 034 ning valimispäeval 279 597.

Selgub, et ülekaalukalt kulukaimalt tuleb riigile kätte eelhääletamine valimisjaoskondades – ühele häälele kulub sel juhul koguni 20,41 eurot. Eelhääl maakonnakeskuses maksis aga 6,24 eurot ning valimispäeval antud hääl 4,37 eurot. Vaieldamatult kõige soodsam hääletamise viis on aga e-hääletamine, kus üks hääl maksab vaid 2,32 eurot. «E-hääletus on kõige odavam hääletuskanal, sest hääletajad on selle omaks võtnud ja see on kasutuskulu alla viinud,» seisab uuringu kokkuvõttes. «Valimispäeval hääletamine on isegi suurtest kulutustest hoolimata odavuselt teine võimalus, sest seda kasutatakse sageli.»

21.09.2018 24.09.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto