Sisukord
Arvamus
Postimees

Katri Raik: kui Eesti ei taha vähemusele halba haridust, tuleb hakata koolitama õpetajaid

4 min lugemist
Katri Raik FOTO: Andres Haabu/ Postimees

Miks me vajame nüüd ja ka edaspidi õpetajaid, kes õpetavad klassi kahes keeles ning millised on vene koolide õpetajate ettevalmistamise probleemid, kirjutab Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik.

Tellijale Tellijale

Äsja kirjutas hea kolleeg professor Raul Eamets arvamusloo kõrgharidusest Narvas («Teeme Paul Kerese IT-kolledži Narva ära», PM 14.09), kus ütles lisaks muule ka, et integratsioon ja vene koolide õpetajate ettevalmistamine on kaotanud oma erilise aktuaalsuse. Kahjuks ei saa selle väitega nõus olla, ei Narvas ega kogu Eestis.

Eestis õpib nn vene koolis, kus õppekeelena kasutatakse vene ja eesti keelt – ainult venekeelset kooli ei ole meil enam olemas – üle 20 000 õpilase. Seal töötab ligi 4000 õpetajat, kellest ligi pooled õpetavad oma aineid ainult vene keeles. Põhjus on kahjuks lihtne: 40–60 protsenti nendest õpetajatest ei oska tänini eesti keelt nii, et suudaks lugeda eestikeelset teadus- või populaarteaduslikku kirjandust. See on ühtlasi põhjus, miks õpetajad on oma turvakeskkonnas, oma koolis, sealt nina välja ei pista ja ise oma arvamust vabatahtlikult ei avalda. Õpetajate keskmine vanus on 50 aastat ning vene keeles õpetavad õpetajad on valdavalt oma hariduse saanud endises Leningradis või Pihkvas. Rõhutan, et tegemist on keskmise vanusega ning eestikeelsed õpetajad on pigem nooremad. Alla 30-aastaseid õpetajaid on mitmekeelses koolis tugevalt alla kümne protsendi.

27.09.2018 29.09.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto