Sisukord
Juhtkiri
Postimees
21.02.2020
Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (4) Eesti Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte Lavly Perling reformib Ukraina prokuratuuri Kliimamuutus sunnib metsatüli lõpetama Kaitseväest ajapikendust saanud noor: seni on enesetappu takistanud relva puudumine (2) Majandus Sealt tulevad maailma suurimad teemandid Tere alustas Kruuda tehtud võlgade maksmist Helme ennustab Euroopas raskeid eelarvekõnelusi Välismaa Taani annab Misāne Lätile välja Saksa radikaal mõrvas kümme inimest GRU võis korraldada keemiarünnaku ka Sofias Rootsi parlamendi spiiker: meie demokraatiale tehti stressitaluvustest Arvamus Juhtkiri: mida teha kroonijuveelidega? Herman Kelomees: linnainimeste maaelu Martin Mölder: erakondliku eelistuseta valijaist Riina Solman: sõltuvusest peab olema väljapääs Ene-Margit Tiit: Kapatoobri kooli lugu Meie Eesti Aleksei Lotman: metsamajandus kestlikuks – kiiresti! Anu Aug: riigimetsas toimuva üle otsustamine vajab selgeid reegleid Lauri Laanisto: tükeldamise tundlik teadus Kultuur Lelulugu Eesti moodi ehk mida arvata «Sipsikust»? (3) Sport Nurgeri elu Hispaanias: võib-olla ongi parem, et alati treenerist aru ei saa Eesti jõudis MMil paarissegateatesõidus esitosinasse Kontaveidi teekond lõppes veerandfinaalis Tallinn Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte Tartu Tormituuled uhtusid Peipsi randa tapva taime Ringkonnakohus jättis Martin Halliku hiigelhüvitiseta Ulila rahvas soovib kõnniteed kiiremini kui võimalik Tartlased tähistavad vabariigi aastapäeva mitu päeva Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Kalevipojad kui meie hargmaine inimvara

2 min lugemist
Tallinki laev Soome lahel. FOTO: EERO VABAMÄGI/PM/SCANPIX BALTICS

Ühiskonnateadlaste tähelepanu pööramine Soome (ehitus)tööle läinud, rahvasuus Kalevipoegadena tuntud Eesti meestele on igati tervitatav, sest mida rohkem me teame, seda vähem jääb ruumi mustvalgeteks käsitlusteks ja neist tõukuvateks negatiivseteks hoiakuteks; seda enam suudame kaasmaalaste tehtud valikuid mõista ja riigil on vajaduse korral lihtsam oma võõrsil viibivaid või koju naasvaid kodanikke toetada.

See, mis meie kollektiivses teadvuses Kalevipoegadega seondub, on alates nähtuse tekkest olnud suuresti isetäituv ennustus. Nagu naaberriikide erinev maksupoliitika tekitab piirikaubandust, nii on ka tööränne õigupoolest vältimatu, kui SKT ühel pool piiri ületab märkimisväärselt seda, mis jääb teisele poole. Ei pea olema teadlane nentimaks, et tööjõu vaba liikumise ja teiste Euroopa Liidu põhivabaduste tingimuses protsess intensiivistub.

Oli algusest peale enam kui kindel, et Kalevipojad toovad kaasa mitmesuguseid sotsiaalseid probleeme ja nende tõlgendusi. Tallinna ja Helsingi vahel liikuvad laevad (eriti nädala alguse ja lõpu omad) ristis rahvasuu orjalaevadeks, ajakirjanduses ilmus lugusid vildakatest töösuhetest, räägiti lõhki kistud perekonnaelust ja nii edasi.

Soome läinud Kalevipojast kujunes aja jooksul sotsiaalne ja kultuuriline fenomen, mis kandus folkloori, kirjandusse ja kinolinale, enamasti stereotüüpe kinnistades ja võimendades. Osa poliitilisi jõude üritas näidata töörännet võimalikult ahastavas kontekstis, leides nii argumente, millega rünnata Eesti avatuse huvides tehtud valikuid.

Teaduslik uuring peegeldab, et Kalevipoegadele on side kodumaaga oluline ja suur osa neist ei ehita võõrsil üles uut elu, vaid pöörduvad, kui võimalik, tagasi.

Tegelikkus on aga nagu ikka mõnevõrra teistsugune, nagu näitab ka Tartu Ülikooli etnoloogia doktorandi Keiu Telve tänuväärt teadustöö. Sellest tõukudes võib öelda, et mehed, keda kiputakse kujutlema tööorjade või mõnel juhul koguni eesmärgitute eluheidikutena, on paljuski oludega kohanenud. Abiks on seesama avatus, hea ühendus ja suhtlemist võimaldava tehnoloogia areng. Meil tuleb mõista, et teadlase nimetatud hargmaisus ongi osa nii-öelda uuest normaalsusest.

Inimvara on igale riigile tähtis teema, liiati meie väikese rahvaarvu juures. Teaduslik uuring peegeldab, et Kalevipoegadele on side kodumaaga oluline, ja kuigi Soomes töötades tekib paratamatult ka uus võrgustik, sõbrad-tuttavad, ei ehita suur osa neist võõrsil üles uut elu, vaid pöörduvad, kui võimalik, tagasi.

Sellest, et tee tagasi Eestisse võib mitmel põhjusel konarlikuks osutuda, on Postimehe veergudel tänavu korduvalt juttu olnud. See ei pruugi lihtne olla ka Kalevipoegadel, isegi kui majanduslikud olud seda soosivad. Et riik saaks oma kodanikke toetada, ongi taustu avavad ja stereotüüpe lõhkuvad uuringud äärmiselt teretulnud.

Seotud lood
20.02.2020 21.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto