Analüüs: Keskerakonna ohtlik paarismäng EKREga

  • Keskerakonna ja EKRE heitlus lükkab Reformierakonna pildilt välja.
  • EKRE-le vastandumine on hakanud sööma Keskerakonna toetust maapiirkondades.
  • Keskerakonna eelistus on luua praegusele sarnane kolme partei koalitsioon.
Keskerakonna juht Jüri Ratas ja EKRE liider Mart Helme on olnud lähedased juba opositsiooniajast, nüüd ühendab neid eesmärk vältida Reformierakonna võimuletulekut.  FOTO: Liis Treimann/Mailiis Ollino

Keskerakonna sees pole mingit küsimust – riigikogu valimised lihtsalt tuleb võita. Selleks tuleb olla tugevam ka praegu tugevamast ehk Reformierakonnast. Keskerakond on võtnud riskantse taktika, mille positiivsed tulemused on juba näha. Aga juba on realiseerumas ka riskid. Manöövri keskmes on äärmusliku kuvandiga EKRE.

Juba mitme nädala jooksul on olnud selgelt näha, kuidas valimiste eel on keskse võitluspaari moodustanud just Keskerakond ja EKRE. Jõulised sõnavõtud, vaidlemine, solvamise piiri peal kiikuvad avaldused.

Mõne nädala taguses ERRi debatisaates «Esimene stuudio» hõivasid Keskerakonna juht ja peaminister Jüri Ratas ning EKRE esimees Mart Helme koos tele-eetri. Peaministri vastamised arupärimistele riigikogus on tihti kujunenud teravuste vahetamiseks EKRE liikmetega. Üks viimase aja käredamaid sõnavahetusi lõppes sellega, et Ratas süüdistas EKRE fraktsioonijuhti Martin Helmet Eesti riigi õõnestamises. Loomulikult vallutas see jõuliste väljenditega vaidlus kogu meedia. Selliseid näiteid võib leida veel.

Uuringutest on näha tendentsi, et seni maapiirkondade kindlad Keskerakonna valijad on hakanud otsustama EKRE kasuks.

50

Arvamus, et kõik see näitab Keskerakonna ja EKRE leppimatut tüli, ei saaks olla tõest kaugemal. Poliitikat hästi tundvad inimesed on tõstnud üles küsimuse, kas Keskerakonna ja EKRE vastasseis on omavahel kokku lepitud.

Opositsioonis usutakse, et see on nii, Keskerakonnast ja EKREst on eri allikad Postimehele kinnitanud, et teadlikku koostööd kaks erakonda omavahel ei tee, kuigi ei saa välistada, et mingid inimesed on omavahel asju kokku leppinud. Samas tunnistatakse, et praegune asjade käik on sobiv mõlemale parteile.

Keskerakonna valimisplatvormi tööd juhtiv Tanel Kiik, kes on ka Ratase lähim nõuandja, ütles, et kuna Keskerakond on kõige kõrgema toetajaskonnaga poliitiline jõud, siis on arusaadav, et opositsioonierakonnad püüavad avalikkuse ees võimalikult jõuliselt just Keskerakonnale vastanduda.

EKRE juht Mart Helme kinnitas samuti koostöö puudumist. «Pole mingit kokkulepet nendega. Koridorides ikka räägitakse, aga seda tehakse kõigiga. Ma pole mitte kordagi rääkinud ühegi Keskerakonna juhiga, et kuule, alustaks nüüd sellist mängu. See, mis koostööna tundub, on suhteliselt spontaanne,» selgitas Helme.

Oravad unustusse

Kas see on spontaanne või kokku lepitud, igatahes täidab selline avalik vastasseis mõlema erakonna üht peamist eesmärki. Selleks on Reformierakonna väljalülitamine valimisdebatist. Mõlema erakonna tehtud analüüsid näitavad, et see töötab.

Erakond, kelle peaministripartei oma vastaseks valib, saab enim avalikku tähelepanu ning sellega ka võimaluse oma ideid levitada ja toetust tõsta. Reformierakond kasutas võimul olles pikki aastaid võimalust valida enne valimisi oma vastaseks Keskerakond. Oravate loogiline ootus on olnud, et nüüd valib Keskerakond vastaseks nemad.

Aga just seda Keskerakond Reformierakonnale pakkuda ei taha, on Postimehele Keskerakonnast öeldud. Milleks aidata püünele suur erakond, kellele ollakse mitmeid valimisi järjest kaotanud? Milleks saada veel kord samalt kassilt küünistada?

EKRE tõus tagumise otsa erakonnast keskmike ülemisse otsa on pakkunud Keskerakonnale alternatiivse lahenduse. EKRE on jõud, kelle vastu minek on riiki juhtiva erakonna ja selle esimehe poolt usutav samm, mitmed nende seisukohad võimaldavad probleemideta vastuvaidlemist. Samuti on EKRE selle väljakutse kenasti vastu võtnud.

EKRE vaatepunktist pakuvad Keskerakonna reaktsioonid neile meediapilti jõudmiseks vajalikku platvormi, samuti sobib ka neile, kui Reformierakond ja sotsid debatist kõrvale jäävad. «Nii EKRE kui ka ilmselt Keskerakond on seda meelt, et Reformierakond võiks veel neli aastat jalga puhata, õppida opositsioonis olema, puhastada end toitumisahelatest,» ütles Mart Helme.

Oht kaotada valijaid

Samas on Keskerakonna jaoks selles paarismängus peidus väga oluline risk, mis on juba hakanud ka realiseeruma. Selleks on Keskerakonna maapiirkondade valijate käitumine.

Poliitikute sõnul on juba uuringutest näha tendentsi, et seni maapiirkondade kindlad Keskerakonna valijad on hakanud otsustama EKRE kasuks.

Mida rohkem Keskerakond tõstab oma konkurendina pildile EKREt, seda suurem on võimalus, et osa nende endi valijaid hüppab üle EKRE poolele. Eriti käib see Keskerakonna meessoost valijate kohta.

See liikumine ei puuduta ainult valijaid. Viimase kuu jooksul on Keskerakond kaotanud EKRE-le ka liikmeid. Tõsi, neid on veel vähe, koos Peeter Ernitsaga on viis inimest Keskerakonnast lahkumise järel kohe liitunud EKREga.

Aga ka EKREs teatakse seda trendi hästi. Mart Helme sõnul näitab nende suvel tellitud uuring, et EKRE-l on kattuvus Keskerakonna valijatega täiesti olemas. «Tegelikult on see olemas ka Reformierakonna valijatega,» lisas Helme. Väidetavalt moodustavad ühe osa oravatega kattuvatest valijatest väikeettevõtjad, kes on hakanud liikuma EKRE toetajateks.

Samuti on EKRE-le teada, et Keskerakond on kaotanud hulga oma vene valijatest. Mõistetavatel põhjustel ei püüa EKRE neid enda juurde meelitada, kuid neile on täiesti piisav, kui vene valijad jäävad valimispäeval üldse koju, mida rohkem, seda parem.

Keskerakonna ja EKRE vastasseis täidab mõlema erakonna üht peamist eesmärki - Reformierakond valimisdebatist välja lülitada.

50

Keskerakonna-EKRE sümbioosi puhul on kohe järgmine küsimus, kas koostöö võib viia ka ühise koalitsioonini pärast valimisi. Siin on mitu suurt küsimärki.

Keskerakonna koalitsioonivariant number üks koosneks lisaks neile veel sotsidest ja ühest väiksemast erakonnast, täpselt nagu praegune võimuliit. Suuri lootusi on Keskerakonnas pandud Eesti 200-le, kes pole seni suutnud vajalikku tugevust aga näidata ning on sellega ka keskerakondlastele väikese pettumuse valmistanud.

Muud koalitsioonivõimalused sõltuvad palju EKREst ja sotsidest ehk kas nende häältesaak on selline, mis ei luba neid võimuliidust välja jätta. Kuna sotsid on seni läinud EKRE suhtes välistamise teed, olekski Keskerakonna koalitsioon number kaks ilmselt EKREga. On olemas märkimisväärne hulk keskerakondlasi, kes leiavad, et praegune vastandumine peakski selleni viima. Aga on ka neid, kes seda võimalikuks ei pea.

Tanel Kiik möönis, et Keskerakonnal ja EKRE-l on väga erinev arusaam sidusa ühiskonna ehitamisest, Euroopa Liidu olulisusest Eesti arengus ning naiste ja vähemuste õigustest. «Keskerakond seisab kõigi Eestimaa inimeste eest, EKRE seevastu jaotab inimesi meelevaldselt «õigeteks» ja «valedeks«», «omadeks» ja «üleliigseteks». See on ühiskonda lõhestav poliitika, millega Keskerakond kunagi ei nõustu.»

Aga seejuures rõhutas Kiik, et mõne erakonna välistamine enne valimisi oleks lühinägelik tee, mis süvendaks ühiskonna polariseeritust ning ahendaks läbirääkimisruumi pärast valimisi. «Me moodustame valitsuse nende erakondadega, kellel on rahva toetus ning kellega koos saab kõige paremini Keskerakonna programmilisi eesmärke ellu viia,» ütles ta ja lisas, et ühelgi erakonnal pole moraalset õigust ega poliitilist jõudu esitada Keskerakonnale valitsuskoalitsiooni osas tingimusi enne ega pärast valimisi.

«Seda teab väga hästi ka EKRE juhtkond ning teistpidi sõnumid on mõeldud ainult avalikkuse mõjutamiseks,» sõnas ta.

Nihkuvad punased jooned

EKRE juhid on deklareerinud, et nende jaoks on kõige tähtsam vältida Keskerakonna ja Reformierakonna valitsust. Selle juures ei ütle nad avalikult veel väga otse, et parim viis selleks oleks olla ühega neist kahest ise valitsuses. EKREski on inimesi, kes näevad võimalikku valitsust pigem Keskerakonnaga, ning ka neid, kes Reformierakonnaga.

Et nii ühe kui ka teise suurerakonna jaoks kõlblikuks jääda, on EKRE-l vaja teha üsna hoolikat köielkõndi. Nad on seni välja käinud kolm selget punast joont: kooseluseaduse tühistamine, pagulaskvootide kõrvaleheitmine ja sõjaväestatud piirivalve taastamine.

Aga võib juhtuda, et mõnest neist pole vähemalt Keskerakonna puhul vajagi taganeda. Selle nädala teisipäeval ütles Keskerakonna valimisprogrammi juures töötav Aivar Riisalu, et ka Keskerakond tahab kaitseväestatud piirivalvet, küll mitte eraldiseisvat, aga sellist, kus saab rakendada ajateenijaid.

Ka kooseluseaduse punane joon võib EKRE-l olla maalitud mahapestava värviga, nii üllatav kui see EKRE puhul ka ei ole. Postimehega rääkinud EKRE poliitikud tõdesid, et teatud vastuteenete eest võib piisata, et vastu võetud kooseluseadus jääb vigasena, nii nagu on, aga rakendusakte ei tule. Niisiis on tegelikult kõik läbiräägitav.

Keskerakond ise pole üldse mingeid jooni tõmbama asunud, mis tähendab, et jäävad võimalused kõikideks spekulatsioonideks.

«Riigikogu valimisteni on jäänud ligi viis kuud ning selle aja jooksul võib veel palju muutuda. Reeglina on Eestimaa inimesed valinud parlamenti kuni kuus erakonda ning sellest on sõltunud ka erinevate koalitsioonivõimaluste arv,» ütles Tanel Kiik.

Koostöö ulatub Edgar Savisaare aega 

Keskerakonna ja EKRE kokkumängu küsimuse kerkimine pole üllatav, sest varem on selline koostöö ka päriselt olemas olnud. Ajal, mil Keskerakonda juhtis Edgar Savisaar, oli just Keskerakond see, kes hakkas EKREt süsteemselt avalikkuse ees pildile tõstma.
Savisaare plaan oli praeguste keskerakondlaste kinnitusel lihtne: Reformierakonna nõrgestamiseks oli vaja, et paremal tiival oleks veel vähemalt üks tugev erakond. EKRE oli tarvis sellele tasemele upitada ja selleks kasutas Savisaar Tallinna Televisiooni. TTVs said EKRE juhtpoliitikud igapäevasteks saatekülalisteks, mis, küll juba oluliselt vähemal määral, jätkub tänaseni.
Keskerakonda ja EKREt on lähendanud ka ühiselt veedetud aastad riigikogu opositsioonis. Mõlema erakonna poliitikud tunnistavad, et koostöö opositsioonina klappis hästi ja toimis. Ka sealt on jäänud mõningane omavaheline sümpaatia ja isiklik läbisaamine. Urmas Jaagant

Suur koalitsioon oleks hädavariant

Keskerakonna ja Reformierakonna liidu sündimine on keerulisem kui eespool mainitud variandid.
«Edasiviivate algatuste asemel on nad ähvardanud palju põhimõttelisi otsuseid tagasi pöörata,» tõdes Tanel Kiik ja loetles kõik Reformierakonna kriitikat väärivad ideed tervishoiu erastamisest kuni sotsiaalmaksu kaotamiseni. «Samamoodi on justkui liberaalne Reformierakond oma retoorikas vaenulik rahvusvähemuste suhtes, kalkuleerides, et see toob neile valimistel lisahääli.»
Suur koalitsioon oleks Keskerakonna jaoks alles variant number kolm või neli, mis läheks päriselt käiku alles siis, kui muud lahendused matemaatiliselt kokku ei klapi või need liiga kirjuks ja ebastabiilseks peaksid kujunema. Suur koalitsioon muutub seda tõenäolisemaks, mida vähem erakondi riigikokku pääseb.
Aga kindlasti ei jäeta seda varuvarianti kasutamata nende väikeste parteide vastu, kes liiga palju nõudma hakkavad. Kui see ei mõju, on võimalik suur koalitsioon lauale tõsta. Ja sellisel juhul tehakse seda ilma kõhklusteta ja suuremat hoolimata sellest, mida erakonnad varem üksteise kohta öelnud on. Urmas Jaagant

10.10.2018 12.10.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto