Sisukord
Juhtkiri
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (2) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (1) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (2) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (4) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (1) Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: väärikas vananemine oma sisulises tähenduses

2 min lugemist
Eakad. FOTO: Panthermedia/Arne Trautmann/Scanpix

Suur osa probleemsetest hoiakutest tekib mõtteviisist «minuga ei juhtu». Paraku juhtub, ja üks asi päris kindlasti – me kõik jääme vanaks. Eesti ühiskond vananeb, neis tingimusis tuleb riigi ja omavalitsuste tasandil, aga ka erasektoris, õieti igaühel meist pöörata suuremat tähelepanu väärikale eluõhtule. Seda mitte lühiajaliste loosunglike poliitiliste lubadustena, vaid läbimõeldud strateegiliste otsustena.

Peame õppima trende märkama, et neist valehäbita rääkida ja vajalikud järeldused teha.

Eesti rahvastiku vananemistempo 21. sajandil on Euroopa kontekstis olnud kiire. Tervena elatud aastaid on järjest enam, oodatav eluiga sünnimomendil oli mullu statistikaameti andmeil ligi kaheksa aastat pikem kui aastal 2001, ulatudes 78,23 aastani (meestel 73,65, naistel 82,34). Nagu erialateadlased on rõhutanud (vt nt Eesti inimarengu aruanded) on rahvastiku vananemine demograafilise arengu seaduspärane väljendus. See on protsess, millega meil tuleb õppida arvestama.

Kogu meie elukeskkond tuleb kujundada vastavaks muutunud vanusestruktuuriga elanikkonna vajadustele, märkis hiljutises leheloos Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum, kelle teadustööde uurimissuunad on seotud eakate õppe ja aktiivsena vananemisega. «Tulevikuühiskonna ehitamine kitsalt meditsiini- ja hooldusteenuste pakkumisele toetab valearvestust, nagu poleks /.../ vananedes ja vanaduses vaja muud kui tablette ja puhast voodit,» kirjutas teadlane (PM 29.08).

On mitmesuguseid näiteid, kuidas teeninduse valdkonnas saab vastu tulla inimestele, kel liikumine, nägemine ja kuulmine pole parim, aga kes ometi tahavad säilitada võimalikult aktiivse eluviisi. Üks suuremaid probleeme, millest ka ajakirjandus on kirjutanud (vt nt PM 15.09), on üksindus. Eestis kasvab iga aastaga üksi elavate 65-aastaste ja vanemat inimese arv. Mullu oli neid statistikaameti andmeil 107 000, aastal 2000 näiteks 73 000.

Küsimus ei pea seisnema ainult selles, kas pension on paaril järgmisel aastal kümme eurot suurem või väiksem. Peame üheskoos leidma kestlikke lahendusi.

Väärikas vananemine peaks olema sisulise arutelu teema ka valimisdebatis ja ulatuma kaugemale ühest valimistsüklist. Küsimus ei pea seisnema ainult selles, kas pension on paaril järgmisel aastal kümme eurot suurem või väiksem. Peame üheskoos leidma kestlikke lahendusi. Järeltulijad muidugi aitavad, aga neilgi on oma elu, omad lapsed, sageli kaugel, sageli välismaal. Hooldekodu pole praegu mingi unistuste lahendus.

Soome seeniorimajade näide, millest tänases Postimehes juttu, on üks võimalik tee. Siiski pole see igaühele kättesaadav, sest kinnisvarast ei pruugi sellisesse eakate kommuuni asumiseks piisata. Ennekõike vajame muutusi hoiakutes, valmisolekut teha muutusi ka vanemas eas. Oma kodust pole lihtne lahkuda, kuid kui panna kaalukausile vanaduse abitus ja üksildus, võib see seisukoht muutuda.

Seotud lood
18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto