Kõik algas aastal 2000, kui üks sõber tõi Joonas Sildrele Arvo Pärdi heliplaadi. Nimi oli küll tuttav, aga teadlikult ta Pärti kuulanud ei olnud. Sildre tähelepanu köitis «Aliinale», mida ta oli varem kuulnud, kuid ei teadnud, et see on eestlase muusika, ja pärast seda teised palad sellest plaadilt.
«Siis hakkas see minu jaoks kasvama ja see kestis oma viis aastat. Selle perioodi lõpuks ma praktiliselt peale Pärdi midagi muud ei kuulanudki,» ütles Sildre.
