Sisukord
Eesti
Postimees

Korralagedus pealinna suurimas hambaraviasutuses

3 min lugemist
  • Peakassast maksti töötajatele osaliselt sularahas palka ja erinevaid hüvitisi.
  • Hambapolikliinik tellis laboriteenust juhataja abikaasa ettevõttest.
  • Asutuses puudus avalik palgajuhend, lähetuskulude hüvitamist polnud ette nähtud.
  • Polikliinik lubas vigu parandada ning linna kinnitusel neid juba kõrvaldanud.
Tallinna Hambapolikliinik on pealinna suurim hambaraviasutus, mis on tegutsenud 1951. aastast, Tallinna sihtasutusena alates 2004. aastast. FOTO: Tairo Lutter

Linnavalitsuse sisekontroll tuvastas, et Tallinna hambapolikliinikus on makstud töötajatele sularaha kassast palka ja hüvitisi, samas puudub asutuses avalik palgajuhend ning töötajate lähetuskulude katmine ette nähtud pole.

Suvel valmis linnavalitsuse sisekontrolli osakonnas audit linnale kuuluva SA Tallinna Hambapolikliinik sisekontrollisüsteemi toimimisest ja sealsete tehingute seaduslikkusest. Polikliiniku tegevust soovitas linnal uurida audiitor aasta eest valminud eritöös, kus leidis, et polikliiniku kassast tehakse suurtes summades sularahaväljamakseid ning asutuse tegevus võib olla vastuolus korruptsioonivastase seadusega, samuti võib olla probleeme hangete korraldamisel.

Septembri lõpus lahkus ametist 24 aastat hambapolikliinikut juhtinud Anne Männik, kuid polikliiniku nõukogu esimehe Mihhail Kõlvarti (Keskerakond) kinnitusel tegi ta seda omal soovil ja see pole seotud auditi kriitikaga.

Arveldused sularahaga

Suur osa polikliiniku tulust laekub sularahas, mullu 7,7 miljonist 1,4 miljonit eurot. Linna raamatupidamiskorra järgi on kassa mõeldud sissemaksete kogumiseks ja tagatisraha andmiseks. Polikliiniku peakassast maksti aga töötajatele sularahas hüvitisi nii lähetus- kui ka koolituskulude katteks, samuti prillide, tööjalatsite ja töötervishoiuarsti määratud protseduuride eest ning osaliselt isegi palka.

Lisaks märgiti, et peakassa eest vastutav inimene ei tohiks kuuluda kassa inventeerimiskomisjoni. Auditeerijate hinnangul on polikliiniku sularaha käitlemise eeskiri liiga üldsõnaline ega anna piisavalt juhiseid riskide maandamiseks.

Polikliiniku kinnitusel makstakse juba tänavu 1. maist kõiki hüvitisi pangaülekandega ning sularahas on tasutud vaid hädavajalike ostude eest, nagu aparatuuri hooldusvahendid. Majandusjuht sai volituse kasutada asutuse pangakaarti ja kassainventuur on tehtud sõltumatuks. Sularaha väljamaksed vähenesid 2016. aasta 90 000 eurolt mulluseks juba 42 protsendi võrra ehk 52 000 eurole.

Audit leidis, et polikliinik ei hüvita oma põhikirja järgi töötajatele koolitustega kaasnevaid sõidu- ja majutuskulusid, kuid väliskoolitustel tuleks seda kaaluda ja määrata päevaraha.

Polikliiniku selgituse järgi nad üldjuhul töötajaid ise väliskoolitustele ei saada, Eestis käib piisavalt häid koolitajaid. Kulude hüvitamisi arutatakse juhatuse koosolekutel, mullu kasutati ära vaid kaks kolmandikku koolituseelarvest. Konkurentsivõime parandamiseks soovitatakse kliinikul seda heldemalt rakendada.

Oma osa kriitikast sai ka Mihhail Kõlvarti juhitav viieliikmeline nõukogu, kes pole seadnud raviasutusele selgeid eesmärke. Nad peaksid koostama koos juhatusega selgelt sõnastatud äriplaani mõõdetavate eesmärkide ja finantsprognoosiga. Praegu on sihtasutusel kontrollijate hinnangul vaid kaheleheküljeline üldsõnaline arengudokument aastani 2019, milles seatud eesmärgid pole kuidagi mõõdetavad.

Kuna linnale kuulub veel teinegi hambaravipolikliinik, Lääne-Tallinna keskhaigla juures, siis leiti, et kahe hambakliiniku arenguplaanid tuleks kooskõlastada. Üldse tuleks linnal kaaluda, kas ikka tasub hambakliinikuid majandada.

Korruptsioonihirm

Tallinna hambapolikliinik tellib erakätes Kaarli hambapolikliinikult laboriteenust ning 2016. aasta tehingud pälvisid kontrollijate tähelepanu, kuna sealsest hambalaborist 44 000 euro eest tellitud tööde arveid kinnitas Tallinna polikliiniku juhataja Anne Männik, kuid samal ajal oli tema abikaasa Georg Männik Kaarli polikliiniku osanik. Kuigi auditeerijatel tekkis küsimus võimalikust korruptsiooniohust, leiti, et Anne Männik ei mõjutanud hambaarste just sealt töid tellima ning alates 2017. aasta veebruarist on Kaarli polikliinikul ka uued omanikud ja Tallinna polikliiniku juhatajal pole enam perekondlikke seoseid.

Lisaks leidis sisekontroll, et mullu jättis polikliinik mitu korda hanked korraldamata, samas on jällegi hanked mitmete ühesuguste teenuste ja asjade soetamiseks jaotatud ebapraktiliselt väikesteks osadeks ning kõigi osade kohta pole korrektseid hankeid korraldatud. See hägustab aga ostude tervikpilti ning on administratiivselt koormav. Tänavune hankeplaan tundus auditeerijatele juba parem, kuid soovitati paremini planeerida.

Etteheiteid tehti ka selle kohta, et hangetega tegeleb personalijuht, kuigi see peaks olema polikliinikusse veebruaris palgatud kolmanda juhatuse liikme Maksim Volkovi ülesanne, nagu näeb ette ka tema leping.

Kommentaar

Tõnis Mölder FOTO: FOTO: Eero Vabamägi

Tõnis Mölder, Tallinna abilinnapea (Keskerakond)
Auditi põhjal tegime Tallinna hambapolikliinikus palju muudatusi, teeme ka tulevikus. Ka nõukogu jaoks oli seal murettekitavat. See audit on meile tõsine sisend, et seal on probleeme, millega tuleb tegeleda.
Sisuliselt on tegemist linnaettevõttega, mille juhtimine peab olema läbipaistev ja peaks ilmselgelt vastama 21. sajandi nõuetele. Suurel hulgal sularahatehinguid ei pea me mõistlikuks ega põhjendatuks.
Ettevõtte tulemit saab mõõta majandusnäitajatega, aga uuelt juhatuselt ootame koos nõukoguga hambapolikliiniku strateegiaga tegelemist. Eesti ühe suure hambaraviasutusena võiks see laieneda üle linna ja omada laiemat perspektiivi Eesti hambaravisüsteemis. Polikliinikut linn müüa ei kavatse.

Seotud lood
23.10.2018 25.10.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto