Suvel valmis linnavalitsuse sisekontrolli osakonnas audit linnale kuuluva SA Tallinna Hambapolikliinik sisekontrollisüsteemi toimimisest ja sealsete tehingute seaduslikkusest. Polikliiniku tegevust soovitas linnal uurida audiitor aasta eest valminud eritöös, kus leidis, et polikliiniku kassast tehakse suurtes summades sularahaväljamakseid ning asutuse tegevus võib olla vastuolus korruptsioonivastase seadusega, samuti võib olla probleeme hangete korraldamisel.
Septembri lõpus lahkus ametist 24 aastat hambapolikliinikut juhtinud Anne Männik, kuid polikliiniku nõukogu esimehe Mihhail Kõlvarti (Keskerakond) kinnitusel tegi ta seda omal soovil ja see pole seotud auditi kriitikaga.
Suur osa polikliiniku tulust laekub sularahas, mullu 7,7 miljonist 1,4 miljonit eurot. Linna raamatupidamiskorra järgi on kassa mõeldud sissemaksete kogumiseks ja tagatisraha andmiseks. Polikliiniku peakassast maksti aga töötajatele sularahas hüvitisi nii lähetus- kui ka koolituskulude katteks, samuti prillide, tööjalatsite ja töötervishoiuarsti määratud protseduuride eest ning osaliselt isegi palka.
Lisaks märgiti, et peakassa eest vastutav inimene ei tohiks kuuluda kassa inventeerimiskomisjoni. Auditeerijate hinnangul on polikliiniku sularaha käitlemise eeskiri liiga üldsõnaline ega anna piisavalt juhiseid riskide maandamiseks.
Polikliiniku kinnitusel makstakse juba tänavu 1. maist kõiki hüvitisi pangaülekandega ning sularahas on tasutud vaid hädavajalike ostude eest, nagu aparatuuri hooldusvahendid. Majandusjuht sai volituse kasutada asutuse pangakaarti ja kassainventuur on tehtud sõltumatuks. Sularaha väljamaksed vähenesid 2016. aasta 90 000 eurolt mulluseks juba 42 protsendi võrra ehk 52 000 eurole.
Audit leidis, et polikliinik ei hüvita oma põhikirja järgi töötajatele koolitustega kaasnevaid sõidu- ja majutuskulusid, kuid väliskoolitustel tuleks seda kaaluda ja määrata päevaraha.