Mis saab, kui panna üks laps eesti ja teine vene kooli?

  • Vene pered ei kahetse otsust panna üks lastest Eesti kooli.
  • Eesti koolis õppivast Makarist on ema sõnul saanud tõeline Eesti patrioot.
  • Eesti koolis õppinud Emma on terve elu olnud identiteedikriisis.
  • Integratsiooni probleemi lahendusena näeks pered ja keeleteadlased segakoole.

Viktoria Migunova tütre Polina ja poja Makariga.

FOTO: Sander Ilvest

Identiteedikriis, usaldusprobleemid ja ootamatu patriotism – vene perede otsus panna üks laps eesti-, teine venekeelsesse kooli toob asjaosaliste endi sõnul kaasa küll raskusi, kuid kindlasti mitte kahetsust.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

«1990ndad olid sellised, et me olime võib-olla rohkem patriootlikud ja tahtsime, et meie laps oleks tõepoolest Eesti ühiskonnas,» meenutas teeninduses töötav Olga Karlson (51), miks nad abikaasaga pea 20 aastat tagasi oma keskmise tütre Emma (23) eesti lasteaeda ja kooli otsustasid panna.

Emma mõlemad vanemad räägivad vene keelt. Vene koolis omandas hariduse tema vanem õde Liina ja praegu õpib venekeelses koolis ka tema noorem õde Elisabet (15).

Tagasi üles