Oma riik või luupainaja

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
  • Aeganõudev ja kohmakas asjaajamine on tekitanud pinnase rahulolematusele.
  • Reformi kavandajate üks tuumikeesmärke on riigiteenistujate hulga vähendamine.
  • Kindlasti kohtab selle plaani elluviimine ametkondadelt tugevat vastupanu.

Raivo Vare ütles eelmises Riigikorralduses, et «riik ei peaks olema nagu Rhodose koloss, mida saab muuta vaid maavärin». Päikesejumal Heliose auks püstitatud 37 meetri kõrgune koloss Kreekas Rhodose saarel oli üks vanaaja seitsmest maailmaimest. Kuju, mille täpne välimus ja asukoht pole teada, hävis maavärinas aastal 227 eKr, olles püsinud vaid 60 aastat.

FOTO: akg-images/Scanpix

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Riigireformi Sihtasutuse nõukogu ettepanekute esimesed kaks osa on riigi läbipaistvamaks raputamisega tõsiselt tegelenud. Seletuskirjas toodud põhjendused väljapakutud lahendustele on veenvad ja peaksid vastutustundlikele poliitikutele silma hakkama.

Riigireformi kavandajate üks tuumikeesmärke on ametkondade ja riiklikeks sihtasutusteks maskeerunud ametkondade arvu ning seal töötavate ametnike/teenistujate arvu otsustav vähendamine. Kaheksa aasta jooksul kavatsetakse ametnike arvu vähendada 50 protsendi võrra, samal ajal viies otsustavalt alla ka riiklike asutuste ja fondide hulga. See on ambitsioonikas kava ning kahtlemata üks riigireformi mõõdetavamatest tulemustest.

Sihtasutuse nõukogul on ka konkreetne ettepanek riigikogule: anda valitsusele ülesanne ette valmistada nelja aasta jooksul halduskoormuse umbes 25 protsendi jagu vähendamise kava ning esitada see riigikogule kinnitamiseks 2019. aasta jooksul.

Kindlasti kohtab selliste plaanide elluviimine ametkondadelt väga tugevat vastupanu ning eeldab valitsusliidu suurt üksmeelt ja otsustavust, mis võiks olla võrreldav ehk 1992. aasta esimese põhiseadusliku valitsuse omaga. Kuid ega riigireformi muidu ilmselt käima ei saadagi!

Tagasi üles