R, 9.12.2022

Mustade lammaste seiklused ajateenistuses: metsa toodud pitsa ja ööklubisse unustatud varustus

Miks satuvad ajateenijad arestimajja?
Martin Laine
, reporter
Mustade lammaste seiklused ajateenistuses: metsa toodud pitsa ja ööklubisse unustatud varustus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 10
Viimase aasta jooksul on kaitsevägi hakanud ajateenijate distsiplineerimiseks kasutama politsei arestimajasid, sest nii hoiab kulusid kokku. Tingimused on igal juhul sarnased nii väeosas kui ka prefektuuri arestimajas.
Viimase aasta jooksul on kaitsevägi hakanud ajateenijate distsiplineerimiseks kasutama politsei arestimajasid, sest nii hoiab kulusid kokku. Tingimused on igal juhul sarnased nii väeosas kui ka prefektuuri arestimajas. Foto: Raivo Tasso

Kaitsevägi on ajateenijaid arestinud nii metsa toodud pitsa, vägivaldse nutisõltuvuse kui ka ööklubisse unustatud varustuse tõttu.

Arestimaja on koht, millega värskelt ajateenistusse saabunuid juba esimestel päevadel pelutatakse ning enamikule sõduritele jääbki kinnimajja sattumine vaid kaugeks ja abstraktseks hirmuks.

Samas leidub igal aastal mõnikümmend musta lammast, kes veedavadki vähemalt osa oma ajateenistusest kinniste uste taga. Põhjused võivad olla üsnagi kirevad – vahel naljakad ja naeruväärsedki, teinekord suisa hirmutavad.

Näiteks leidis üks äärmuslik juhtum aset vaid mõni nädal tagasi. Suvel Võrumaale Kuperjanovi jalaväepataljoni aega teenima asunud noormees on praeguseks korda rikkunud nii palju, et on väljaõppest sisuliselt eemaldatud – kõikvõimalike sekelduste tõttu on tal keeld kasutada relvi ja laskemoona, samuti ei tohi ta viibida kaassõduritega samas magalas.

Oktoobri algul leidis väljaspool linnakut toimunud väljaõppel aset vahejuhtum, kus seesama reamees võttis omavoliliselt kaasteenija teenistusrelva AK-4 ning laadis sinna paukpadruni. Padrun hüppas relvast välja hilisema kontrolli («Relv tühjaks lae!») käigus ning lähemal uurimisel ilmnes, et padrunile olid markeriga kirjutatud tegevväelastest ülemate perekonnanimed.

Kaitseväe ülemad tõlgendasid seda selge ähvardusena ja raske distsipliinirikkumisena. Reamees pandi kaheks nädalaks arestimajja luku taha.

Varustus jäi ööklubisse

Kõige rohkem korrarikkumisi tuleb ette kevaditi, kui on käes teenistuse viimased kuud ning distsipliin hakkab langema. Enamik selliseid rikkumisi on seotud hilinemise, jooksus olemise või purjutamisega.

Näituseks jõudis tänavu 10. aprillil linnaloa saanud Kuperjanovi jalaväepataljoni reamees tagasi väeossa määratud tähtajast kaks ööpäeva hiljem. Varustust (üldiselt on linnaloa puhul lubatud kaasa võtta vormirõivad ja kott), millega noormees oli koju läinud, tal enam kaasas polnud.

Hiljem selgus, et piinlikul kombel oli ajateenija jätnud oma varustuse Tartu ööklubisse Level. Kahju kaitseväele: 192 eurot; löök mainele: mõõtmatu. Reamees pandi mitme sisemäärustiku rikkumise tõttu kaheks nädalaks pokri.

Tänavu kevadel sattus nii mõnigi reamees luku taha purjutamise tõttu. Rääkimata sellest, et ajateenistuse ajal kehtib alkoholi tarvitamisele nulltolerants, loetakse eraldi rängaks rikkumiseks alkoholi joomist vormi kandes – joobesolek vormikandmise ajal on keelatud kõigile teenistujatele, ka ohvitseridele.

Mullu kevadel karistati näiteks korraga kolme ajateenijat, kes kõik öörahu ajal end täis jõid; ühel näitas alkomeeter suisa 3,56 promilli.

Näiteks jalaväepataljonis aega teeninud reamees Kalev oli enda väitel metsaõppuse ajal haige, seega olid kaaslased samal ajal laagris, kui tema kasarmus üksi aega veetis. Pataljoni meditsiiniosakond oli määranud talle voodirežiimi, mis tähendab, et ajateenija on nii haige, et peab lebama voodis ning võib käia vaid söömas ja põit kergendamas.

Kalevil aga polnud tegelikult häda midagi. Ülemad avastasid ta kasarmust kahtlaselt lõbusas ja tuikuvas olekus. Reamees pandi alkomeetrisse puhuma, tulemus: 2,9 promilli. Hiljem käskisid ülemad purjutaval simulandil koos kaaslastega õppusele minna. Seepeale valas reamees tegevväelased roppustega üle. Noormees pandi rikkumiste tõttu kümneks päevaks kinniste uste taha.

Järgmise arestide laine tõi kaitseväele suurõppus Siil. 9. mai õhtul lahkusid kolm ajateenijat õppusealalt ja läksid küla peale lõbutsema.

Tagasi jõuti varahommikul kell pool neli, siis juba purjuspäi, ning mõni tund hiljem jäid lõbusad noormehed ülematele vahele. Reamehed pandi alkomeetrisse puhuma ja saadeti mõnda aega hiljem kartserisse karistust kandma. Samal õppusel jäi alkoholi tarvitamisega vahele veelgi sõdureid ning ka üks nooremseersant.

Mullu kevadel karistati näiteks korraga kolme ajateenijat, kes kõik öörahu ajal end täis jõid; ühel näitas alkomeeter suisa 3,56 promilli.

Meelemürkidega on pahuksisse sattunud ka Scoutspataljoni ajateenijad. Mullu oktoobris jäid kolm Scoutspataljoni reameest Tapa linnaku suitsunurgas vahele kanepisuitsetamisega. Neljas mõisteti süüdi kanepi pataljoni smugeldamises. Neile mõisteti kuuepäevane arest.

Usk ei luba

Tihti toovad ajateenijatele pahandust nutitelefonid. Mullu kevadel toimus Kuperjanovi jalaväepataljoni metsalaager. Laagris pannakse ajateenijad muu hulgas öösiti valveposte julgestama. Kui kapral üht sellist valveposti kontrollima läks, avastas ta sealt reamehe, nina nutitelefonis. Vähe sellest: relv ja muu varustus vedeles lihtsalt tema kõrval maas.

Kapral käskis ajateenijal end kokku võtta, kuid selle peale nutisõltlane ägestus, hakkas kapralit sõimama ja viskas teda puuoksaga, mis tabas õnneks automaatrelva AK4, mitte kapralit ennast. Mõistagi pandi korrarikkuja kinniste uste taha telefonita rahunema.

Kui eelnevate näidete puhul on rikkumised olnud üsnagi ilmselged, tuleb ette ka juhtumeid, mis süsteemi lühisesse ajavad.

Näiteks karistati tänavu reameest õppuse Siil ajal käskude täitmata jätmise eest. Nimelt ei olnud noormees lihtsalt nõus varustust selga panema, relva kätte võtma ja õppusel osalema. Ja seda üpris erakordse põhjendusega: tema usutunnistus ei lubavat pühapäeviti tööd teha.

Põhjendusest hoolimata mõisteti talle kolm ööpäeva aresti. Nooruk pidas otsust ebaõiglaseks ja vaidlustas selle kohtus, tänavu juunis otsustas Tartu ringkonnakohus, et esialgne karistus on määratud õiguspäraselt.

Mullu jäi üks linnaloa saanud ajateenija naasmisega mitu päeva hiljaks ja saabus, näpus arstitõend. Ta väitis, et haigestus tõsiselt ega saanud seepärast õigel ajal tagasi tuldud. Ent arstitõend ei vabanda hilinemist: tagasi teenistusse saabumata jätmine on õigustatud vaid haiglaravil viibides. Erandid tuleks rääkida läbi pataljoni meditsiiniosakonnaga, ajateenija seda aga ei teinud. Arstitõendist hoolimata määrati talle kolmepäevane arest.

Kaitseväeteenistuses määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on kaitseväelist distsipliini rikkunud raskelt või korduvalt, niisiis eelnevad distsiplinaararestile enamasti varasemad rikkumised ja karistused.

Kõik karistused vaatab üle kohus ning mõnikord võib halduskohus otsustada, et karistus tuleb tühistada. Näiteks mullu novembris tühistas kohus arestiotsuse vormistusvea tõttu. Reameest karistati kahe rikkumise eest: väeossa hilinemine ja sellest teavitamata jätmine. Kuna aga teise rikkumise juurde oli märgitud vale sisemäärustiku paragrahv, leidis kohus, et karistus on õigusvastane.

Kui tegu on eriti ränk, võib kasutusele võtta juba kriminaalmenetluse. Näiteks määrati kriminaalkaristust viimati reamehele, kes linnaloa saanuna ei kavatsenudki naasta ja oli kuu aega kadunud. Sõjaväepolitsei pidas nooruki kinni ja viis ta vägisi tagasi teenistusse. Noormehele mõisteti rikkumise eest tingimisi vangistus.

Üks kummalisemaid juhtumeid oli mõni aasta tagasi, kui ajateenija palus ülematel luba metsalaagri ajal emaga kohtuda. Seda luba ta ei saanud. Ometi sai ta salaja emaga metsas kokku; emme tõi talle metsalaagrisse pitsat ja maiustusi. Paraku jäi metsa toodud pitsakarp ülematele silma, keelatud kohtumine tuli välja ning ajateenija sai karistada.

Arestid kaitseväes

Mullu määrati 1. jalaväebrigaadis distsiplinaararesti 12 korda ning 2. jalaväebrigaadis on viimase aasta jooksul määratud umbes paarkümmend distsiplinaararesti.
Distsipliin kaitseväes on aja jooksul kõvasti paranenud. Aastatel 2012–2014 tuli ette keskmiselt 100–150 aresti aastas.
Peamised arestiga karistamise põhjused on alkoholi või narkootikumide tarvitamine, omavoliline teenistusest puudumine, teenistuses vägivalla tarvitamine, väljaõppel padrunite ja imitatsioonivahendite omastamine ning korduv allumatus.
Arest mõistetakse üldjuhul korduvrikkujatele, erandkorras ka raskemate rikkumiste korral.
Tegevväelasi karistatakse arestiga harva, enamik on ajateenijad.
Arestile eelneb alati juurdlus, menetleb karistav ülem ning otsuseid kontrollib üle piirkonna kohtunik.
Arestikambris peab nõuete järgi olema vaid neli peamist asja: päevaajaks üles tõstetav lavats (madrats tuuakse vaid ööseks), põranda või seina külge kinnitatud laud ja taburet, võimalusel segisti ja veeklosett.
Möödunud aastast kasutatakse arestiks peale väeosade arestimajade politsei arestimaju, sest nii hoiab kulusid kokku. Alates seadusemuudatuse jõustumisest on Põhja prefektuuris olnud kolm, Ida prefektuuris neli ja Lääne prefektuuris viis aresti.
Ajateenijate arestimistele kulub umbkaudu 11 900 eurot aastas.
Allikas: kaitseväe pressiosakond, PM

Märksõnad
Tagasi üles