Sisukord
Arvamus
Postimees
23.01.2020
Esimene naine Kuul? Eesti juurtega Nicole Aunapu Mann teeb kosmoseajalugu
Eesti Apteegireformi arutelud on vajunud talveunne GALERII ⟩ Hämmeldunud taimed on õitsema hakanud Postimehe aasta inimene Tanel Toom: Andresed, Pearud ja Krõõdad on peidus meis kõigis Iraagist naasnud ohvitser: olime maastikul kaitstud (5) Haigla remondiga haihtus kunstiteos (11) Keskerakond mängis end Tartus võimult välja (14) Väidetav ahistaja: las tüdrukud tulevad tundi pikema seelikuga (24) Tartu pikaaegne võimuliit tüürib lahutuse poole (10) Minister Kiik jälle ministrite Helmete hambus (29) Võimuliit ajab laste kodakondsuse asjas oma jonni (8) Tallinnas Kalamajas leiti uus kalmistu Saaremaa surmakutsar võib peagi tunnistusi anda (3) Jõulud Eestis: naine kaotas rusikahoobist põrna, ema lõi pojale noaga kuklasse (10) Ülevaade ⟩ Riigifirmade nõukogusid ootab suurpuhastus (27) Võrtsjärve lähedalt leiti sööstpommitaja piloodi säilmed (1) Koalitsioon ruttas ise pensionireformi muutma (6) Tuntud tohter arvati perearstide seltsist välja Majandus Tundmatu 100 miljoni firma, mis teeb prügist aarde EKP uus juht plaanib suuri strateegilisi muudatusi (6) ANALÜÜS: Luige ja Linnamäe kurnava vastasseisu ootamatu pööre Soome kardab Eesti kaudu smugeldatud kanu ja mune (1) Kütusemüüjad tõstsid marginaali (2) Starbucks seljatas kohtus Eesti ärinaise (3) Kaitsevägi võib mobiliseerida sinu auto (10) Laokil autoromud korjatakse kokku Eesti maksumaksja doteerib Hiina nänni tellimist (30) Tesla tõuseb võimsalt (6) Taavet liidab endaga Koljati Välismaa Piirikaos lõhkus migrandikaravani ja eraldas lapsed vanematest (1) Auschwitzi vabastamisest möödub 75 aastat Koroonaviirus levis Hiinast välismaale Uue viiruse kandjaid on vähemalt viies riigis Hispaanias ohvreid nõudnud torm liikus Prantsusmaale Hiina saatis Interpoli eksjuhi pikaks ajaks vangi Globaalse eliidi kokteilipidu sai 50 Soomet ähvardab uus suur streigilaine Kohalik vaade ⟩ Itaalia vanad partisanid pakuvad retsepti totalitarismi vastu (1) Populistid lahkuvad Norra valitsusest Loodusnähtused räsivad Austraaliat Arvamus Vladimir Juškin: Putini mitmesammuline käik Karl-Eduard Salumäe: kes ja kus karjub? Juhtkiri: miks me mäletame? (1) Maarja Vaino: mis meist saab, Gabriel? (2) Juhtkiri: EV 100 parim kingitus Ingrid Rüütel: lõpp pärimuse uurimisele? (39) Taavi Madiberk: Eesti suurim ärivõimalus pärast internetirevolutsiooni (2) Herman Kelomees: milline USA demokraat meile sobib? (1) Erkki Bahovski: USA keerab vinti juurde (5) Patrik Hytönen: mahasalgamatu mure jõukudega (14) Andres Herkel: EKRE 30, palju õnne! (5) Meie Eesti Sünnituskodu toob abi lähemale Las naised sünnitavad, aga kus? Ämmaemandad astuvad arstide varjust välja Silvia Kaugia: vägivallal on õige mitu nägu (2) Aimar Altosaar: ükski alandamine ei too kodurahu lähemale Kätlin Konstabel: õigustused pole lahendus, vaid umbtee (2) Eimar Veldre: turvatöötajate õigused suurenevad (4) Andre Lilleleht: kaovad nõuded sularaha veole ja see on probleem Erkki Koort: turvamees ei ela enam ammu Vabaduse puiesteel (1) Kaidi Kolsar: kui hinne sõltub hindajast Kultuur Kultuuri kiirpilk Maheteater ise tehtud keelest Nädala plaat. Aeg luubis, gaas põhjas Bänd, kes mänginud duetti tehisintellektiga NO99 kadumine kasvatas erateatrite rahakotti Viipekeele proovikivi kunstihoones Kultuuri kiirpilk Mis saab, kui armastus saab otsa Nõidkütt ja vereimeja televiisoris teie lähedal Mitmetasandiline kiredraama kingapoes Sport Anett Kontaveit tegi kiire ja korraliku töö Margus Martini kolumn: võrkpall vajab Belkat ja Strelkat Kas pidev muudatuste karussell Eesti korvpallis on paratamatu? WRC-isad, ärge tehke võidusõidusarja viga! Kalev võttis Avtodori pakutu lahkelt vastu Haaland esimest, Haaland teist, Haaland kolmandat korda! Sildaru oodatud kuld, mis tuli arvatust napimalt (3) Ajalugu teinud McGregor noomis «eksperte» Mudast priiks ja pilk unistuse poole. On’s see reaalne? Kas Kalev/Cramo murrab nukra mustri? Priit Pulleritsu kolumn: mõnus on peksta Venemaad (5) Sportlase psühholoogiline väljakutse: kuidas saada pingega sõbraks Reim alistas Kristali, mõlemad otsivad väravakütte Leedulased tunnustasid Erki Noolt Eesti käsipallikoondis lõpetas viimaks võidupõua «Nii Anetil kui ka Kaial on head võimalused saada kolmandasse ringi.» (1) Eesti medalisaju saladus: head kaaslased Tervis Eluohtlikke kukkumisvigastusi saab ennetada lihtsate moodustega Täppismeditsiin aitab ravile allumatu vähiga võidelda Salakaval puugihaigus külvab mõistmatust ja kannatusi (3) Inimeste heldus aitab tõbesid alistada Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Kliima Kliimaneutraalsusega venitamine toob Eestile 125 miljonit (8) Soe vesi tappis miljoneid merelinde (1) Bioloog seletab: kuidas meile keskkonnaküsimustes laste, koerte ja maakeradega kärbseid pähe aetakse (11) Kliimamuutus lööb sakslaste juurdunud elu kõikuma (23) Kümnendi lõpus on kliimaselgus veel väga kaugel (3) Nessun dorma ehk täna öösel ei tohi keegi magada (3) Pelletite põletamine kõrvetab näpud (20) REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Merendus Tankerid pumpavad vene gaasi Eesti vetes ümber (2) Nord Stream 2 lükkub määramatusse tulevikku (2) Avameretuulepargis hakatakse rannakarpe kasvatama (2) Sonaritehnika avab hüdrograafidele merepõhja saladused Luba käes, väga palju on teha Omaani politsei suurtellimus lööb Saaremaa laevafirma äri õide (7) Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Tallinn Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Kaubarändur Aasias: Laoses varu mõnuga kannatust Vene hing külmetab Hiina piiri ääres Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale AK EKI keelekool: rutiini sinine puru Peeter Padrik: mida saame teha enne vähktõve ravi Jelena Skulskaja: mis jääb järele teatrist? Ainult mälestus südamesse (5)
Kangelased, puutumatus ja reostus maailma lõpus (1)
Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini (1) JUURIKAS. Mida toob aasta 2020? (1) Võlu on pisiasjades Aja auk. Tõrksa taltsutamatus Nädala plaat: Limp Bizkit pesumasinas Kujundid contra tõed (1) Vikerkaar loeb. Põue ketserlikud peatükid Arter Kuidas valmistuda suusamaratoniks, kui lund ei ole ega tule Kuulus ahistamisskandaal, mis jätab pealtnägijad külmaks (1) Priit Pullerits tunnistab üles: kuidas ma tulistasin tuumavõimekusega raketti (1) Riina Õun: «veganinahk» on tegelikult PVC-plast Lapsepõlveunistus sai teoks Patuse laisklemise kiituseks (4) Kuidas käituda iseenda matustel? Kuno Tammearu: Eestis juuakse liiga palju, sealt ka väga paljud rängad õnnetused (8) Kas kuningakoja muutuste tuul vaibus rassismi ja kõmupressi survel? (1) Briti kokk Kirk Haworth Tallinnas: "Puuk tegi minust vegani." Homses Arteris: läbipõlemisohus päästjad, raketid ja lumenälg Maa Elu Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima? (2) Muhu lihatööstus pakub kohalikku lambaliha Kuidas ananassist endale toataim kasvatada Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Mida uut toob 2020. aasta PRIA klientidele Põllumehi ootavad muudatused „Are Stockmannis” käiakse teise ringi kaupa ostmas kogu Eestist Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust (1) Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe (1) Üle poole Eestist pildistati ortofotodele Tartu Kevadine ilm ajab aiapidajatel käed sügelema Kahe haigla vanad hooned jäävad tühjaks TIPP 100 ⟩ Nemad on Tartu ja Tartumaa kõige mõjukamad Vald tahab suured ja väiksed ühte patta panna Uute kopsudega naine ja arstid murdsid elundidoonorluse müüte (1) Vanalinna päevinäinud häärberi seinad peidavad eri ajastute moodi Linnamuuseumis kohtab kolme haruldust Maakool keset metsi annab võimaluse lastele, kellega linnakoolid hätta jäävad Antti Roose ja Garri Raagmaa: Tartut ummistavad lähivaldade autod (1) Tüdruk läks teatrist koju armi ja veriste käenukkidega (3) Põltsamaa uhke kosmopargi ehituseks määratud aeg hakkab otsa lõppema Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kairi Leivo: kas usaldame mardisandid oma tuppa?

5 min lugemist
Kairi Leivo FOTO: Liis Treimann

Andke andeks, aga mardijooks ei ole lihtsalt üks lasteaias või koolis peetav karnevalipidu. Sellel on sügav sisu ja väärtus ning see seostub meie kui loodusrahva arusaamisega hingestatud maailmast.

Hingedeajal on Eestis ajast aega ringi jooksnud mardisandid ja kadrisandid. Viimase saja aastaga on see komme väga palju muutunud. Algul esivanemate hingede ringikäimisest ning õnne ja kasvu toomise rituaalist on tänapäeval saanud laste maskeerimise ja kommiküsimise pühad. Kuidas me ikkagi tänapäeval lubame oma lapsi üksinda toimetama ürgset ja väekat sigivusmaagilist rituaali? Kombed, mis säilivad vaid laste tegevuses, ei saa kesta kaua. Nüüdseks on need muutunud pinnapealseteks, et mitte öelda karikatuurseteks.

Andke andeks, aga mardijooks ei ole lihtsalt üks lasteaias või koolis peetav karnevalipidu. Sellel on sügav sisu ja väärtus ning see seostub meie kui loodusrahva arusaamisega hingestatud maailmast.

Aga kust peaksid lapsed teadma ja õppima, kuidas õige marti jooksmine välja näeb? Kuidas peaksid oskama improviseerida regilaulu ning mõistma selle kombe sügavamat sisu? Kui nüüdseks on juba ka täiskasvanud ära unustanud rahvakalendri kombed, mida siis loota veel lastelt, kes alles alustavad selles ilmas elamist. Nigulapäev? Jüripäev? Andresepäev? Paastumaarjapäev? Pole kuulnudki.

Näen, et ainus võimalus hoida mardi- ja kadripäeva traditsiooni, on tuua see tegevus tagasi ka täiskasvanute maailma, noorte meeste ja naiste maailma. Miks mitte minna santima kogu perega, sõpruskonnaga, eri põlvkonnad koos, et lastel tekiks mingisugunegi ettekujutus sellest, kuidas asjad peaksid käima.

Erinevus teistest on iga rahva identiteedi kujundaja ja alus. Me ei taha ju lahustuda, sest kui me lahustume üleilmses kultuuris, siis kaotame oma näo.

Taluühiskonnas olid lapsed ninapidi juures nii pidudel kui ka töötegemisel. Ka näiteks laulumängude mängimisel, mis tänapäevaks on muutunud pigem laste pärusmaaks, olid toona samuti sigivusmaagilised eesmärgid. Ometi ei peletatud lapsi sellest maailmast eemale ega aetud toast välja, kui noorem rahvas mängis.

Tihti vajasid mängud ka teatraalsust ja sõnaosavust, sest nalja ja naeruga toodi pimedasse aega kergust ja rõõmu. Rollimänge ei saanud ju ometi lapsed eest vedada, neil polnud selleks piisavalt elukogemust. Isegi nüüdseks lihtsustatud ringmängus «Kes aias» olid sõnad: olgu nimi, mis on nimi, tänavu aasta meest/naist ei saa. Lapsed õppisid suurte inimeste pealt ja nendega koos mängides.

Nüüd aga näen kummalisi pilte, kus lihtsam on osta poest kõrvits ja sellele kole nägu sisse lõigata. Lihtsam on toas tuli ära kustutada ja teeselda, et meid pole kodus, sest ei osata mardisantidega käituda. Lihtsam on lapsed mardilaupäeva õhtul autoga sõbranna ukse taha viia ja ise autosse ootama jääda. Nüüdsel ajal on kodudel mitu lukku ja tuppa saamiseks tuleb mardisantidel laulda esimese asjana hoopis fonolukule.

Kas usaldame mardisandi või kadrisandi oma tuppa? Uskuge mind, pätt ei hakka vist küll iialgi ära õppima mardisandi laulu selleks, et teie tuba tühjaks varastada – usaldame mardisante, nad toovad tõepoolest õnne. Ja kes neid herneid pärast jõuab kokku koristada?

Lisaks mardisantide koolitamisele peaksime hakkama õpetama ka peresid, sest õnne tuppa toomine ja selle vastuvõtmine on ju kahepoolne tegevus, ühine etendus, mis tagab tulevaks aastaks elu edenemist kogu perele.

Mardisandi sissevisatud herned või vili on meie õnne kullaterad, mida ei tasuks esimese hooga prügina välja visata. Mardiisa vitsakimp on tervist nõiduv tootem, millega end ka ülejäänud aastal saab terveks urbida. Niisamamoodi saab vigureid ja vimkasid visata vastastikku. Sest nalja peab ka saama, nagu ütles Karlsson.

Üleilmastumise käigus lähevad paikkondlikud ja kogukondlikud eripärad kergesti kaduma. Inimesi mõjutab meedia rohkem kui vanaemade-vanaisade muinasjutud ja mälestused. Unustame kahjuks liiga ruttu oma iidseid kombeid. Mis kasu mul sellest on, küsivad tänapäeva inimesed, kellest suurem osa ju tegelikult ise põldu ei hari ja loomi ei pea. Kui vanasti käis inimeste elu põlluharimise ja loomapidamisega seotud tööde rütmis, siis tänapäeva linnakultuuris ei saa arugi, et sügisel on õunaaeg ja saagikoristus, sest poeletil on õunad aasta ringi punased. Mina näen seda nii, et kuigi suurem osa rahvastikust elab linnas, on igale tööle ja tegevusele edenemist vaja.

Mõelgem ka selle peale, et kusagilt see leib ikka meie lauale tuleb, ning toetame mardi- ja kadripäeva pühitsedes neid inimesi, kes teevad tööd, et meil oleks midagi lauale anda. Oleme kõik omavahel seotud ja keegi ei saa siin ilmas elada maa peal kõndimata ja selle ilma õhku hingamata.

Kuidas me ikkagi tänapäeval lubame oma lapsi üksinda toimetama ürgset ja väekat sigivusmaagilist rituaali?

Väidetakse, et ükski komme ei saa säilida, kui ta ei kohane ajastuga. Olen sellega päri. Muutused on loomulik osa rahvakultuurist. Pastlakultuuri ajad on möödas. Nahast pastlad ei pea asfaldiga kaetud tänavatel kuigi kaua vastu. Lambakasukaid, mida pahupidi pöörata, on vaid vähestel linnainimestel. Kohaneme, kasutame fantaasiat ja leiame need kostüümid kasvõi taaskasutuskeskusest, et oma mardiperekond riidesse panna.

Kui sadakond aastat tagasi liikus pärimus põlvest põlve vaid suulisel ja kogemuslikul teel, siis tänapäeval ei ole küsimus leida oma kodukandi rahvakalendri pärimus üles raamatutest või internetist, sest vanaemadki ei mäleta enam sõnu. Kui ei ole ahjuküttega korterit, kust saaks tahma, millega nägu mustaks maalida, siis saab abi ka nüüdisaegsetest grimmivahenditest. Kui pole mahti metsa minna kasetohumaski jaoks materjali koguma, saab maski teha ka vanast T-särgist või paberist.

Regilaulud ei taha meelde jääda ja lauluhäält ei ole? Pole probleemi, kui vaja, räpime. Mardiks või kadriks riietumine on häälestamine ennast rituaalilainele, muundumine kellekski teiseks, õnneviijaks esivanemate hingeks. Kas me tõesti usaldame selle ainult lastele? Olen oma teadlikus elus vähemalt viimased 22 aastat koos sõpradega marti või katri jooksmas käinud. See on alati olnud väga suurt õnnetunnet ja jõudu andev kogemus.

Sama suur õnn on olnud marte ja kadrisid vastu võttes ja neile ande andes. Ja annid ei ole alati olnud kommid. Vanasti anti martidele kodus leiduvat söögikraami, villa või muud eluks vajalikku. Olen oma mardisandikotist leidnud nii sibulaid, mune kui ka jahimehe enda tehtud vorsti. Vahel on peremees pakkunud omatehtud veini või on perenaine kinkinud omatehtud hoidise. Mardisandil kulub kõik marjaks ära.

Lihtsam on toas tuli ära kustutada ja teeselda, et meid pole kodus, sest ei osata mardisantidega käituda.

Kõige selle juures arvan, et ei ole mõtet võidelda halloween’i ja muude sissetungivate kommete vastu, sest kui asi läheb võistlemiseks, siis võitluses võivad olla nii kaotajad kui ka võitjad. Sisuline ja väekas kombestik ei peaks võistlema võõraste ja pealtnäha ainult kommertslike pühadega (me ei tunne neid ju ega nende sügavamat sisu), vaid tuleks tugevdada ja hoida oma rahvakalendri tähtpäevi nõnda, et muu ilma kommetel ei oleks meie kultuuriruumis kohta. Et Eesti ettevõtjal ei tuleks pähegi kaubavalikusse lisada halloween’i komme ja luukeremaske, vaid nad pakuvad oma tooteid ja hoopis eesti rahvakalendri tähtpäevade järgi. Sellel teel on veel tükk maad minna.

Eesti pärimusmuusika keskuse aastaid toimunud koolikontserdid rahvakalendri tähtpäevade tähistamiseks, mardi- ja kadrisandikoolitused üle Eesti ja sel aastal folkloorinõukogu ja rahvakultuurikeskuse korraldatud rahvusvaheline maskeerimis- ja santimiskombestikku tutvustav festival on vaid esimesed sammud sellel teel.

Igaüks meist saab selleks midagi ära teha – minna mardi- või kadrisanti jooksma või lahkelt ise sandid tuppa lasta. Erinevus teistest on iga rahva identiteedi kujundaja ja alus. Me ei taha ju lahustuda, sest kui me lahustume üleilmses kultuuris, siis kaotame oma näo. Need on meie mardipäev ja kadripäev. Oma ja päris.

Seotud lood
22.01.2020 23.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto