Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (1) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (23) Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu (10) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (3) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (3) Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (15) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (3) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (15) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (4) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Läti küttide au ja viletsus

6 min lugemist
3. Kurzeme pataljoni vabatahtlikud 1915. aastal. FOTO: Wikipedia

Läti ajalugu aastatel 1917–1919 on väga vastuoluline. Kui Eestis ja mujal teatakse Läti kütte põhiliselt tänu sellele, et nad sõdisid Lenini ja enamlaste poole peal, siis Lätis meenutatakse sageli seda, kuidas läti kütid võitlesid vapralt Esimese maailmasõja rinnetel. Läti iseseisvuse sajanda aastapäeva eel käis arvamustoimetaja Taavi Minnik koos Läti Ülikooli ajalooprofessori Eriks Jekabsonsiga üle Läti ajaloo segasematest perioodidest, aga küsis ajaloolase käest ka Läti tänase päeva ja tuleviku kohta.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Aastal 1915 vallutasid sakslased Kuramaa. Lätlased asusid massiliselt oma maad kaitsma ja nii sündisid läti kütiväeosad. Läti üksused said peagi tuntuks oma vapruse poolest. Ainuüksi 1916. aasta jõululahingutes kaotasid läti kütipolgud 40 protsenti oma isikkooseisust. See tõi kaasa läti sõdurite pettumise Vene sõjaväe ülemjuhatuses. 1917. aasta Vene revolutsioonide ajal sattusid kütid tugeva enamlaste mõju alla. Samas olid läti pataljonid näiteks Siberis ka valgete Koltšaki armees. Ka Jekabsons rõhutab, et läti küttidega pole asjad nii mustvalged, nagu harjutud mõtlema.

21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto