Sisukord
Maailm
Postimees

Läti riikluse eelloost Euroopa suurpoliitikas

6 min lugemist
  • Kuramaa hertsogiriik pakkus läti rahvale ajaloolise varase riikluse kogemuse.
  • Jakob Kettleri võimupäevil tõusis Kuramaa Euroopa juhtivate merejõudude hulka.
  • Neil päevil püüdis Kuramaa rajada nii Aafrikasse kui ka Kariibile kolooniat.
  • Erinevalt ülejäänud Liivimaast liideti Kuramaa Venemaaga sajand hiljem.
Kuramaa hertsogi suveresidendiks rajatud Rundāle palee valmis Itaalia arhitekti Bartolomeo Rastrelli jooniste järgi. FOTO: Ints Kalnins

Iseseisva Läti vabariigi 100. aastapäeval on sobiv mäletada üht novembripäeva 457 aastat tagasi, mil Liivi sõja keerises sõlmitud Vilno paktiga pandi alus Läti riikluse eelloole.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eri võimude vastandlike ambitsioonide ja riiklike struktuuride ümberformeerumise vaevades osutus püsivaimaks pisike Kuramaa hertsogiriik. Enam kui kahe sajandi (1561–1795) kestel jättis see Liivimaa kontekstis varju Poola ja Rootsi kui Liivi sõja suurimad näilised kasusaajad. Ühtlasi pakkus see arvestatavale osale läti rahvast ajaloolise kogemuse varasest modernsest riiklusest.

15.11.2018 17.11.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto