Eesti koht ÜRO Julgeolekunõukogus löögi all

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Välisministeerium kutsus eile kokku Eestis resideeruvad suursaadikud.
  • Eesti pääsemiseks nõukogusse on vaja 129 riigi toetust.
  • Rändeleppega mitte liitumisel võib olla hävitav mõju Eesti püüdlustele.

President Kersti Kaljulaid kampaaniahoos: alles 3. novembril tutvustas ta ÜRO Aafrika grupi riikidele Eesti eesmärke julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimisel.

FOTO: Presidendi kantselei

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Kriitikute hinnangul võib Eesti kirjutada tõenäoliselt korstnasse hulga oma heast mainest ja miljon eurot, mille eest poliitikud eesotsas presidendiga on teinud laias maailmas kampaaniat, et Eesti pääseks ÜRO julgeolekunõukogu ajutise liikme kohale.

Eile kutsus välisministeerium kokku Eestis resideeruvate välisriikide suursaadikud, et selgitada olukorda: Eesti valitsus ei jõudnud konsensusele ja otsustas seetõttu mitte liituda ÜRO rändeleppega, kuid – ärge muretsege – Eesti on jätkuvalt kõigile tõsiseltvõetav partner ka migratsiooniküsimustes. Iseasi, kui veenvalt see leppega üksmeelselt liitunutele kõlab.

Alles oktoobris käis aga president Kaljulaid visiidil Austraalias ja Okeaanias, et koguda Eestile toetust kandideerimisel järgmisel suvel ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale. Nüüd on presidendi ja teda reisil saatnud kantselei ülema Tiit Riisalo kunagine koduerakond Isamaa aga see, kes võis leppega liitumisele vastu seistes trampida mutta Eesti šansid ihaldatud kohale saamiseks ja ulatada jämeda otsa hoopis Eesti suurima konkurendi Rumeenia kätte.

Tagasi üles