«No kuidas ei leita raha?» imestab Annelinna gümnaasiumi õpetaja Jelena Parmenova.
«Osa maailmast supleb külluses ja nüüd, kus saaks raha eest lubada ühele tublile, helgele ja heale tüdrukule elu, raha ei ole,» lisab õpetaja Nelli Trussova. «Kuidas on see võimalik?!»
Read Eesti haigekassast
Eesti nefroloogide selts on teinud taotluse toimeaine eculizumab'i lisamiseks haigekassa tervishoiuteenuste loetellu atüüpilise hemolüütilis-ureemilise sündroomi raviks.
Ravimiuuringute põhjal on teada, et patsientide neerufunktsioon võib seda ravimit kasutades paraneda, kuid pole tõendatud, et ravi tulemusena patsiendid terveks saaksid.
Mõnede ravimite hinnad on paraku väga-väga kallid ja sel juhul peame nende kompenseerimist põhjalikumalt kaaluma. Kuna meie ühises ravikindlustusraha rahakotis on kõikidele inimestele vajalike tervishoiuteenuste peale raha vaid teatud summa, võib mõne kalli ravimi ühele-kahele patsiendile kompenseerimine võtta ravivõimalused ära kümnetelt ja sadadelt inimestelt.
Viis, kuidas haigekassa täiendab ravimite ja teenuste loetelu, sarnaneb sellega, kuidas seda tehakse teistes Euroopa riikides. Otsuseid, mis ravimeid loetellu lisada, ei langeta haigekassa üksi. Meid abistab ravimikomisjon, kuhu kuuluvad arstid, patsientide esindajad ja vastava valdkonna eksperdid.
Ravimikomisjon jälgib, et rahastaksime ravimeid, mille kulu ja toime on selge metoodikaga põhjalikult hinnatud.
Ravimikomisjon on siiski leidnud, et kuigi ravimi kliiniline tõenduspõhisus on nõrk, on vajadus selle järele olemas ning toetanud ravimi lisamist loetellu tingimusel, et patsiendi aastase ravi maksumus ei ületaks teiste harvaesinevatel näidustusel kasutatavate ravimite aastast maksumust. Atüüpilise hemolüütilis-ureemilise sündroomi korral ületaks ravi maksumus selle enam kui 100 000 euro võrra.
On väga oluline, et patsient ei ole selle diagnoosi puhul abita, vaid tal on olemas muu ravi ehk dialüüsravi, mille eest haigekassa tasub.
Haigekassa avalike suhete peaspetsialist Vivika Tamra