Sisukord
Krimi
Postimees

Noortejõugu ninamees vanglast: alaealised võtavad sihtmärgi ja täidavad käsku

4 min lugemist
Lasnamäe noorte röövlite jõuk sai alguse soovist koolikiusajad läbi peksta, kuid peagi elati end välja juba tänaval süütute ohvrite peal. FOTO: Illustratsioon: Artur Kuus

End Lasnamäe röövlijõugu asutajaks nimetav Aleksei (21) ütleb, et alaealised ei mõtle, vaid täidavad käske, mistõttu on nad ideaalsed kuritegelike plaanide täideviimise vahendid.

Heitnud esimese pilgu teisel pool klaasi telefonitoru otsas istuvale lühikest kasvu, kleenukesele, siilipeaga ja tumesinistes dressides Alekseile, ei kangastu pilt erilisest allilma autoriteedist. Ainult tema paturegister näitab, et vaikse ja tagasihoidliku fassaadi taga pulbitseb julmus, mida ta ei pelga süütute inimeste peal välja elada. See on viha, mis on saanud peatamatult idaneda algusest peale.

«Kitse ei tohi panna, reeta ei tohi,» õpetas Alekseid enamiku oma elust vangis istunud ema.

Eesti Ekspressis ilmunud artikkel, milles nimetati Lasnamäe noortejõugu juhiks 15-aastast noormeest, ajab Aleksei närvi. «Ma pole kedagi enda asemel liidriks määranud. Kui keegi kinni istub, siis pole õige nii teha.»

Võib-olla ei tasu kumbagi juttu uskuda. «Aleksei on küll vahistatutest vanim, aga nimetada teda kamba juhiks on ilmselgelt liialdus,» ütleb näiteks ringkonnaprokurör Rita Siniväli, kelle sõnutsi ei viita ükski asitõend, et seltskonnal oleks üldse üks ja kindel liider.

Ent fakt on, et Lasnamäel ja Kesklinnas on pikalt tegutsenud umbes 20-liikmeline alaealiste röövlibande. Võimude teatel sõltuvad noored kaasajooksikud arvukatest ninameestest, kes aga pole enam halvale teele sattunud lapsed, vaid jõhkrad kurjategijad.

Ka Aleksei on üks neist, kes oma käitumisega noorematele «eeskuju» annab. Miks ta seda teeb?

«Ma arvan, et see on trauma lapsepõlvest,» ütleb ta. 

Sündinud vanglas

Aleksei sündis seal, kus viibib praegugi: trellide taga. Tema ema on istunud enamiku oma elust kinni ja isa pandi vangi Venemaal, kus ta ka suri. Emaga noormees enam ei suhtle. Üksteisest midagi head ei arvata.

Rootsi kardinate taga sündinud väärtused on Alekseid saatnud maast madalast. «Kitse ei tohi panna, reeta ei tohi,» õpetas ema.

Hiljem viidi Aleksei lastekodusse, kus talle hakkasid õpetust jagama vanemad poisid.

Koos uute sõpradega tehti pättusi, mis kasvasid muudkui tõsisemaks. Aleksei õppis varastama juba kaheksa-aastaselt ja tungis sõpradega limonaaditehasesse.

Umbes kümneaastase poisina töötas Aleksei taarapunktis, aitas sealset töötajat ja teenis nõnda taskuraha. Kui keegi ei näinud, siis lükkas poisike juba vastu võetud taara uuesti masinast läbi. Sel moel omastatud raha eest ostis ta lastekodusõpradelt narkootikume.

Pärast lastekodu tulid kinniste ustega erikoolid, kus teda ümbritsev seltskond ei läinud sugugi paremaks. Sealt käis ta pidevalt jooksus.

Aleksei väitel kutsus just tema aastaid tagasi Lasnamäe noortekamba kokku. Põhjuseks koolikiusamine. Langenud korduvalt koolivendade vägivalla ohvriks, otsis ta endale appi sõpru, kes ei kannaks pahategusid täiskasvanutele ette ega pelgaks rusikaid käiku lasta.

Esimesena pekstigi koolikaaslasi, kuid sellega asi ei piirdunud. Aina enam hakkas seltskond oma päevi sisustama poevarguste, alkoholi ja narkootikumidega. Rusikad sügelesid edasi ja peagi lasti need käiku juba suvaliste inimeste peal.

Rööviti neid, kellest jõud üle käis: noori ja purjus inimesi. «Ähvardasime purjus soomlastele peksa anda, et nad pangaautomaadist meile raha võtaksid,» kirjeldab Aleksei. Välismaalasi rünnati noormehe sõnutsi päris tihti.

«See on ekstreemne. Tekitab adrenaliini, kui on võimalus ka ise peksa saada,» selgitab kurjategija.

Televisioonis allilma kohta nähtu on lapskurjategijaid tugevalt mõjutanud. Noortekambas kehtib samasugune kombestik kui allilmas: pättidele omane sõnavara, reeglid ja hüüdnimed.

Aleksei sõnutsi pärinevat jõugu nimetus dokumentaalsaate «Kriminaalne Venemaa» episoodist, mis rääkis Venemaa noorte kurjategijate subkultuurist АУЕ. Nii otsustati end sama moodi nimetama hakata.

Kõik kambas on sisuliselt lapsed. Enamjaolt 15–17-aastased, kuid on ka nooremaid. «Sest nad on hullud! Nad ei mõtle, vaid võtavad sihtmärgi ja täidavad käsku,» räägib Aleksei.

Rööv avalikkuse ees

Aleksei on 16-aastasest saati enamasti trellide taga viibinud. Esimest korda karistati teda 2013. aastal röövi eest tingimisi vangistusega. Möödus vaid mõni nädal, kui ta pani toime järjekordsed röövid ning seekord mõisteti nooruk kaheks aastaks vangi.

Ta pikendas oma aega trellide taga veel, sest pani kongis põlema madratsi ja ähvardas tuba kontrollima tulnud valvuri vabadusse jõudes kangiga läbi peksta.

Aleksei pääses 2016. aastal korra enne tähtaega vabadusse, kuid rikkus katseaja tingimusi ja pandi uuesti trellide taha, kust vabanes lõpuks juuli algul.

Ta oli vabaduses veetnud kaks nädalat, kui astus kaaslastega Viru tänava McDonald'sisse.

Aleksei räägib nüüd, et neil ei olnudki plaanis kedagi tol õhtul röövida, aga «lihtsalt juhtus nii»: ühel jõugu liikmel tekkis ohvriga Musumäel sõnavahetus ja seejärel otsustati talle peksa anda. «Mõtlesime siis juba raha ka ära võtta.»

Aleksei usub, et jääbki kurjategijaks, kui tema elus just midagi olulist ei muutu.

Aleksei räägib korduvalt ka kaheldava väärtusega juttu. Näiteks väidab ta, et noortejõuk plaanis enne vahistamist suurt relvastatud juveeliröövi, kuid prokuratuuri kinnitusel ei viita sellise väite paikapidavusele ükski asitõend.

Ta vahistati 2. augustil. Tol päeval ründasid kolm noort järjekordseid ohvreid Mere puiesteel. Võtsid ära mobiili, kaks pudelit õlut ja pooliku suitsupaki. Üks kannatanutest tuli vigastuste tõttu haiglasse viia. Musumäel (kamba tavapärane kogunemiskoht) pidas politsei kinni nii Aleksei kui ka kaks arvatavat kuriteokaaslast.

Kokku on selles kriminaalasjas esitatud süüdistus seitsmele noormehele. Kahtlustatavaid on veel.

Teistest süüdistatavatest on 17-aastane noormees viibinud vahi all kaks kuud; 16-aastane nooruk paigutati kinnisesse lasteasutusse; teine 16-aastane noormees on vahistatud 4. septembrist ning 15-aastane noormees kannab praegu vanglakaristust varasemate kuritegude eest.

Eelvangistuses viibiv Aleksei väidab, et tal on täiesti ükskõik, et viibib trellide taga. «Ma olen sellega juba harjunud. Mul pole midagi kaotada,» ütleb ta.

Kuna ta kuulutab end endiselt kamba juhiks ja asutajaks, väidab ta, et saab igati edukalt telefoni teel kambajõmmidele vanglast korraldusi jagada.

Enda tuleviku suhtes Alekseil suuri illusioone pole. Ta usub, et jääbki kurjategijaks, kui tema elus just midagi olulist ei muutu.

«Mul pole kedagi. Taotlesin sotsiaalkorterit, aga pole saanud. Pole kodu. Seega lähen sõprade juurde tagasi ja jätkan arvatavasti sama moodi. Ma ei imesta, kui jäängi kogu elu vanglast vanglasse käima.»

АУЕ ehk Арестантский уклад един sümboolika. FOTO: FOTO: Wikipedia commons

АУЕ: Hirmutav nähtus Venemaalt
Lühend АУЕ ehk Арестантский уклад един (tõlkes pättide ühtsus/ühendus) pärineb tegelikult Venemaalt ega ole seostatav selge kuritegeliku ühendusega. Seda võib nimetada pigem subkultuuriks või (ekstreemseks) maailmavaateks.
Selle sõnaühendiga seostavad end paljud noortejõugud üle Venemaa, kuid selget organiseeritust ega ametlikkust ühenduses pole.
АУЕ ühendab eelkõige alaealisi, kes romantiseerivad vangisolemist ja allilmaelu, näiteks ühiskassasse raha kogumist või kindlaid allilmareegleid. Lihtsalt öeldes imiteerivad АУЕ noored tihti allilmas toimuvat, mida on näinud näiteks filmides. Noorust kasutavad nad relvana, teades väga hästi, et seadused kohtlevad alaealisi teisiti. Vanglasse sattumine võib paljudel sellistel noortel olla eesmärk, mitte karistus.
Sarnaselt Eestiga oli АУЕ seltskonnaga hädas näiteks Peterburi linn tänavu 24. augustil, kui 15-liikmeline noortekamp peksis tänavatel ükshaaval läbi 16 ohvrit.
Idanaabrite suurimal sotsiaalmeedialeheküljel VKontakte on АУЕ sõnaühendiga seostuvatel fännilehekülgedel ligemale pool miljonit noort jälgijat. Postitused miilitsaautodele keskmise sõrme näitamisest, videod jõhkratest kaklustest või kriminaalset eluviisi propageerivad tsitaadid on neis gruppides igapäevased.

Seotud lood
20.11.2018 22.11.2018
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto