Sisukord
Teaduse rahastamine
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (28) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda (1) Börsidel käib veresaun (1) «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole (1) Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (3) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri (1) Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (4) Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (3) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Toivo Maimets: Eesti teadus – mis mõttes?

5 min lugemist
  • Eesti teaduse rahastamine ühe elaniku kohta on kolm korda napim ELi keskmisest.
  • Eesti teadlased lahkuvad rahastamise puudusel välismaale.
  • Eurotoetuste vähenemine lähitulevikus võib kriisi teaduses muuta katastroofiks
  • Teadustegevuse kängumine ohustab kõrghariduse akrediteerimist.
Teadus- ja arendustegevuse rahastamine Eestis. FOTO: Maret Müür, Siim Kannus

Haridus- ja teadusministeeriumi valdkondade 2017. aasta tulemusaruandes leitakse, et Eesti teaduse suurim probleem on alarahastamine. Alarahastamine on vaieldamatu, ükskõik kustpoolt seda vaadata või millega võrrelda. Samas tundub, et siin on tegemist mingi sügavama probleemiga, mille peegeldus lihtsalt riigieelarvest igale vaatajale otsekohe silma torkab.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Pidevalt kahaneva rahastuse tõttu väheneb ka teadlaste koguarv, mis on niigi palju väiksem võrreldes nende riikidega, kelle sarnaseks tahaksime saada. OECD andmetel oli ülemöödunud aastal Eestis 6,9 teadlast 1000 töötaja kohta, samas kui Rootsis oli see 14,4 ja Soomes 14,3. Kui arvestada, et teadlaste tööturg on rahvusvaheline, siis on selge, et rahastamise maht ei motiveeri noori teadlasi Eestisse jääma või pärast järeldoktorantuuri Eestisse naasma.

Ressursside vähenemise tulemuseks on ka see, et doktorikraadide kaitsmine ei ole piisav akadeemiliste ametikohtade taastootmiseks ja ettevõtluse ning avaliku sektori arengu vajaduseks. Doktoriõppesse vastuvõtt väheneb ja oluline osa lõpetajatest (eelkõige välismaalased) ei seo enda tulevikku Eestiga. Selle trendi jätkumine seab ohtu ka kõrghariduse kvaliteedi. 2016. aastal oli OECD riikides 1000 tööealise inimese kohta keskmiselt kümme doktorikraadiga inimest, Eestis on see näitaja kaheksa, Soomes ligi 13 ning Rootsis üle 15.

28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto