Sisukord
Eesti
Postimees

«Ta käperdas, surus oma alakeha minu vastu.» Martin Halliku alluvad räägivad oma lood

7 min lugemist
  • Üikooli raamatukogu töötajate sõnul ahistas nende eksjuht peol paljusid naisi.
  • Peol viibinu sõnul tegi Hallik talle ühemõtteliselt seksuaalse sisuga ettepaneku
  • Väidetav ahistamisjuhtum leidis aset ka suvel Prantsusmaal peetud konverentsil.
  • Halliku advokaat ütleb, et tema kliendil oli kaebajaga konsensuslik suhe.
Viisteist inimest kinnitab, et Martin Hallik käitus mullu enne jõule ERMi vanas hoones peetud peol naiskolleegide suhtes ahistavalt. FOTO: Illustratsioon: Artur Kuus

Raamatukogu töötajad ilmusid augustikuisele koosolekule musta riietatult, et väljendada rahulolematust endise direktori Martin Halliku käitumisega. 

Viisteist inimest – kannatanud ja pealtnägijad – otsustasid tulla avalikkuse ette seni endale hoitud lugudega. Nad on kõik Tartu Ülikooli raamatukogu töötajad, endise raamatukogu direktori Martin Halliku alluvad.

Šokeeriv – nii kirjeldasid nad kokkupuuteid oma endise ülemusega. Kuna aga teema on tundlik ja sellest rääkimine oli asjaosalistele eneseületus, asendavad Postimehega kohtunute nimesid tähed.

Kõik sai alguse möödunud aastal kolm päeva enne jõululaupäeva peetud peol Eesti Rahva Muuseumi endises hoones Veski tänaval. 80ndate teemalist stiilipidu oodati pikisilmi.

«Kunstnik aitas teha dekoratsioonid. Igal aastal etendatav teatrietendus oli üles filmitud, tegime viktoriini, esines meie oma maja bänd ja lõpuks oli omaaegse hittsaate «Soovid, soovid, soovid»-laadne videodisko. Tõotas tulla väga tore üritus ja eks ta mingi hetkeni oligi,» lausus töötaja A.

Asi läks käest, kui algas tants

Hallik jõudis asjaosaliste sõnul kell viis alanud peole pisut napsisena kella poole seitsme ajal. «Alguses ta istus viisakalt lauas ja sõi. Asi läks käest ära hetkel, kui tants välja kuulutati. Siis läksid piirid pealt,» meenutas töötaja B.

«No kuidas me kirjeldame seda tantsustiili? See ei olnud isegi enam tants. Ta lihtsalt hõõrus ennast meie vastu. Vahet ei olnud, kes ette sattus, kohe käed külge. See oli väga nilbe,» kirjeldas A. «Tegemist oli massiahistamisega. See ei ole mingisugune nali või liialdus. Ta lihtsalt käis ringi ja katsus valimatult naisi,» lisas töötaja C.

Asjaosaliste sõnul poleks peol Halliku korralekutsumine kõne alla tulnud. «Me ei saa ju ülemusele öelda, et kuule, sa ei käitu adekvaatselt, mine ära koju. Tema puhul ei tulnud selline asi kõne alla,» ütles töötaja D. Töötaja E lisas, et üks kolleeg tegi Hallikule märkuse, aga Hallik haaras selle peale korralekutsuja endaga tantsima.

Üks kolleeg tegi Hallikule märkuse, aga Hallik haaras selle peale korralekutsuja endaga tantsima.

Tantsuplatsil nägi see asjaosaliste sõnul välja nii, et kelle juurde Hallik läks, see kogu aeg taganes. Enamasti need inimesed lõpuks lahkusid tantsuplatsilt. Direktori lähenedes krahmati töötaja F sõnul üksteisest kinni ja hakati omavahel tantsima. Vahepeal kasutati ka mõnda meeskolleegi kilbina.

Meesterahvas, töötaja G, kirjeldas, kuidas mõned naiskolleegid hoidsid ennast teadlikult tantsuplatsilt eemale. «Rääkisin pärast pidu mõne oma naiskolleegidega. Nad olid väga tugevalt häiritud, et selline asi juhtus,» lausus ta.

«Hallikust möödudes sain lataka vastu taguotsa. Rääkisin sellest kolleegiga, kes arvas alguses, et talle ainult tundus, et see oli nii. Paljud ei võtnud seda kohe tõsiselt,» rääkis F oma kogemusest.

Püüdis peolist suudelda

Töötaja H nägi pealt, kuidas Hallik vajus kogu kehaga naiskolleegi peale, kuni too oli vastu seina surutud ja mööda seda edasi liikus. Veel kirjeldas ta, kuidas Hallik peolist suudelda püüdis. «See inimene kaldus aina tahapoole, kuni oli peaaegu silda vajunud. Ära ei saanud ka põgeneda, sest ta hoidis naist oma haardes. Lõpuks lükkas naine ta jõuga eemale,» rääkis H.

Järgmisena juhtus midagi, mis pani noore naistöötaja töökoha vahetust kaaluma. Töötaja J rääkis, kuidas Hallik ta peo lõppfaasis tantsuplatsil enda ligi tõmbas. «Ta käperdas, surus oma alakeha minu vastu. Isegi klubis poisid ei tantsi niimoodi,» kirjeldas ta.

Lõpuks sosistas Hallik töötajale kõrva: «Ma tahaks praegu väga ühe paugu lahti saada.» Töötaja J jäi selle peale tummaks ja eemaldus tantsuplatsilt. Kui ta peol teistele juhtunust rääkis, siis talle öeldi, et Hallik ongi ju selline. «Tundsin, et ma ei suuda talle enam koridoris vastu kõndida. Hallik kasutas oma positsiooni ära. Olin tööalaselt palju madalamal astmel ja olin temaga alati aupaklik olnud. Ta suhtumine oli selline, et ütle mulle midagi, kui julged,» rääkis ta.

Peol osales 80 inimest, kellest paljud lahkusid siivutu käitumise pärast varem. «Mina lahkusin kell pool üksteist. Pidu pidi kestma südaööni, aga lihtsalt väga ebameeldiv oli seda vaadata ja kogeda. Loomulikult võib asutuse juht tantsida ja lõbutseda, aga kolleegidele ei tohi häbi teha,» lausus E.

Ta käperdas, surus oma alakeha minu vastu. Isegi klubis poisid ei tantsi niimoodi.

Halliku käitumine oli töötajatele seda mõistetamatum, et vägijooki peol nappis. «Alkoholi oli pigem vähe, seda enam oli olukord imelik. Ta ei saanud olla nii purjus, et poleks suutnud oma käitumist kontrollida,» ütles töötaja H.

Viisteist töötajat, kaks meest ja kolmteist naist, rääkisid kõike seda Postimehele põhjusel, et neljapäeval välja tulnud töövaidluskomisjoni otsus riivas nende õiglustunnet. See tunnistas Halliku töölepingu ülesütlemise tühiseks ning mõistis ülikoolilt mehe kasuks välja 118 000 euro suuruse hüvitise.

Martin Hallik. FOTO: FOTO: Sille Annuk

«See otsus oli justkui üleskutse kõikidele ahistajatele, et andke minna, teil ei ole midagi karta. Isegi kui keegi teid lahti laseb, siis on see tulus bisnis,» põhjendas C otsust rääkida.

Töötaja K rõhutas, et kogu sündmust võib pisendada vaid jõulupeol toimunule, kuid see oleks vale. «Need ei ole olnud ühekordsed arusaamatused. Ta on regulaarselt üritanud kedagi hotellitubades ära rääkida või teinud teatavaid ettepanekuid. Paraku pole võimalik neid asju tõestada ja sageli pole ka ohvrid ise nõus toimunust rääkima,» nentis ta.

Oli ju lahe pidu?

Hallik ei põhjendanud kolleegidele oma käitumist ega vabandanud selle pärast kordagi. «Ta kommenteeris ainult osakonnajuhatajate koosolekul 2. jaanuaril, et oli ju lahe pidu, ja ootas, et noogutaksime,» ütles töötaja L. Töötaja E lisas, et Hallik oleks võinud tema sõnul kasvõi pugeda alkoholi taha ja öelda: «Olin purjus, andke andeks, ma läksin üle piiri.»

Sellisel juhul olekski ehk kõik sinnapaika jäänud.

Asjaosaliste kinnitusel Martin Halliku ahistav käitumine aga jõulupeoga lõppenud. Ülikool hakkas Halliku vallandamist kaaluma seoses sündmustega, mis leidsid aset juulikuus Prantsusmaal, Euroopa teadusraamatukogude ühenduse konverentsil.

Töötaja D kirjeldas, kuidas sellel konverentsil tuli tema juurde raamatukogu töötaja, kes kurtis, et Hallik teeb talle ebameeldivaid ettepanekuid ega arvesta eitava vastusega. «Me ei olnud sõbrannad, nii et see, et ta tuli mulle neid asju rääkima, näitas, et ta on väga hädas,» sõnas D.

«Küsisin, kas ta ei ütles. Ta vastas, et muidugi ütles. Küsisin, kas ta ütles, et kuule, sul on ju pere. Seda ta ütles. Siis andsin nõu, et ütle talle, et sa ei taha sellist ajutist suhet. Väidetavalt vastas Hallik selle peale, et teeme siis suhte kindlamaks. Mida ta sellega mõtles, ei tea,» jutustas D.

«Arutasime ka seda, et kui ta ahistamiskatsele jõulisemalt reageeriks, mis siis saaks. Ta leidis, et siis võib Hallik teda ja ta osakonna inimesi kiusama hakata. Sellega keeraks ta käru ka kõikidele teistele inimestele,» jätkas D.

Kui mingi osa meist sai tema loost teada, siis tundsime, et me enam ei saa vaikida.

Ülejäänud konverentsi ajal käisid kolleegid tolle naisega kõikjal koos, et ta ei jääks üksi. Pärast välislähetust lasi naine oma kabinetti paigaldada veebikaamera, kuid töötajate sõnul ei õnnestunud tal ühtegi ebasobivat tegevust sellele jäädvustada. Kuna ahistamine jätkus pärast konverentsi juulis ja augustis, pani naine lahkumisavalduse lauale.

«Kui mingi osa meist sai tema loost teada, siis tundsime, et me enam ei saa vaikida, peame teda toetama ja tulema välja omaenda lugudega. Meie seas tekkis protestivaim,» rääkis E.

«Müts maha selle inimese ees, kes augusti keskel ülikooli rääkima läks. Meil ei olnud seda julgust,» võttis töötaja A enda ja kolleegide hinnangu kokku. Kõnelejad nõustusid, et direktori lahkumise järel on õhkkond raamatukogus tunduvalt pingevabam.

Augusti lõpus, kui ülikooli personaliosakond oli juhtunust teada saanud, näitas raamatukogu töötajaskond Hallikule oma meelsust. Nimelt tegid raamatukogu osakonnajuhatajad musta riietuse päeva. Töötajate sõnutsi ei uurinud Hallik aktsiooni tagamaid.

Paljud ei suuda uskuda

Raamatukogu töötajad laususid, et paljud nende lähedased ja tuttavad ei suuda neid uskuda. «Kuuleme, et miks ülikool kiusab Martin Hallikut. Keegi isegi ei kaalu võimalust, et äkki tõesti midagi juhtus. Ka paljud mu lähedased ei suuda mind uskuda. Nad ütlevad, et ta on ju nii tubli, edukas ja tore, et küllap olete seal ise vassinud midagi,» rääkis F.

«Hallik tundis, et võib meiega teha, mida tahab, olime tema sõdurid. Muidu on ta väga väljapeetud ja üritab endast head muljet jätta. Ta rääkis pidevalt pereväärtustest, eetilisusest, põhimõtetest. Sellepärast meid ei usutagi,» kõneles A.

Töötaja C tõstatas küsimuse, millised on sellises olukorras naiste valikud. «Ükskõik, mida teen, olen süüdi. Kui lähen kaebama, siis öeldakse, et mul oli seelik liiga lühike või sind ei ahistatud ja nüüd sellepärast kaebad. Kui jälle ei lähe kaebama, siis oled lammas,» arutles ta.

Ükskõik, mida teen, olen süüdi. Kui lähen kaebama, siis öeldakse, et mul oli seelik liiga lühike.

Töötaja V lausus, et ohver peab sellistest sündmustest ise rääkima, siis tulevad teised järele. Ülikool käitus töötajate hinnangul ainuõigelt. Mõne sõnul oli see lausa musternäidis, kuidas sellises olukorras peaks käituma: asja uuriti üle kahe nädala, inimesed käisid ütlusi andmas, koguti tõendeid. Tartu Ülikool kaebas töövaidluskomisjoni otsuse edasi.

Martin Hallikut esindav vandeadvokaat Kristi Sild ütles vastuses Postimehele, et lugu on tegelikult lihtne. «Martin Hallikul ja tema kolleegil oli kahepoolne, vabatahtlik, konsensuslik suhe. Seda kõike varjas süüdistaja Tartu Ülikooli ja kolleegide eest. Ei, see ei olnud ebavõrdne suhe noore sekretäriga, vaid neljakümnendates, juhtival ametikohal töötava naisega. Tagantjärele ning ilmselt isiklikust solvumisest ajendatuna püütakse seda nüüd näidata hoopis seksuaalse ahistamisena,» teatas Sild.

Sild vahendas töövaidluskomisjoni otsust, mille kohaselt ei liigitu Halliku käitumine jõulupeol ahistamise alla. Tegevus on käsitletav seksuaalse ahistamisena vaid juhul, kui selle adressaat on väljendanud, et talle on selline käitumine vastumeelne.

Halliku advokaat: suhe kolleegiga oli kahepoolne
Vandeadvokaat Kristi Sild teatas kirjalikus vastuses, et Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Vassili juhtimisel läbi viidud karistusaktsioon ülikooli raamatukogu endise juhi Martin Halliku vastu ei lähtunud faktidest ja kehtivast õigusest. «Arusaadavalt ei ole Tartu Ülikool asjade sellise käiguga rahul ning püüab tehtud vigade tunnistamist edasi lükata vaidluse edasi viimisega kohtusse,» seisis kirjas.
Samuti on tema sõnul ootuspäraselt pettunud need inimesed, kes valetades ning infot varjates või moonutades süüdistuse kokku punusid. Sild teatas, et peale neljapäevast kaotust töövaidluskomisjonis külastasid Tartu Ülikooli raamatukogu töötajaid ülikooli juhid, kes innustasid neid meediaga suhtlema, mis aitaks töövaidluskomisjonis kaotanud tööandjat edasises vaidluses.
Sild sõnas, et Martin Hallikul ja tema kolleegil oli kahepoolne, vabatahtlik, konsensuslik suhe. Süüdistaja varjas seda kõike Silla sõnul Tartu Ülikooli ja kolleegide eest. Ülikool sai sellest Silla väitel teada alles töövaidluskomisjoni menetluse käigus.
«Ei, see ei olnud ebavõrdne suhe noore sekretäriga, vaid neljakümnendates, juhtival ametikohal töötava naisega. Tagantjärele ning ilmselt isiklikust solvumisest ajendatuna püütakse seda nüüd näidata hoopis seksuaalse ahistamisena,» ütles Sild.
Edasi tsiteeris Sild töövaidluskomisjoni otsust, kus seisab, et jõulupeol toimunut ei saa käsitleda seksuaalse ahistamisena. Seksuaalne käitumine või tegevus on käsitletav seksuaalse ahistamisena, kui selle adressaat on väljendanud, et talle on selline käitumine vastumeelt, kuid ahistaja jätkab sellest hoolimata. Töövaidluskomisjonile esitatud selgitustest ja tõenditest ei nähtu, et tegevuse sobimatusest oleks teada antud.
Samuti ei leidnud töövaidluskomisjonis tõendamist väide, et Martin Hallik avaldas ühele töötajale tantsu vältel verbaalselt soovi seksuaalseks tegevuseks ning tegi seda otsekoheselt ning vulgaarselt. Komisjon ei nõustunud tööandja [Kristjan Vassili] väitega, et Halliku käitumine jõulupeol oli ahistav. Otsuses seisis, et Halliku käitumist ei saa nimetada ahistamiseks seetõttu, et ebasobiv käitumine ei olnud korduv.
Töövaidluskomisjon leidis, et Halliku käitumist jõulupeol ei ole võimalik pidada selliseks, mis oleks andnud tööandjale õiguse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. «Vassili väide, et Hallik käitus jõulupeol sobimatult, on komisjoni arvamuse kohaselt hinnanguline ning erineb oluliselt jõulupeol viibinud isikute lõikes,» seisis otsuses.
Ka Euroopa teadusraamatukogude ühenduse konverentsil toimunud võimalik ahistamine ei leidnud töövaidluskomisjonis tõendamist.
Tartu Ülikool töövaidluskomisjoni hinnangutega ei nõustu. «Usun, et vaidlus loob kaaluka pretsedendi Eesti töökultuuris ning see on oluline mitte ainult antud juhtumi, vaid ka kõigi teiste sarnaste juhtumite menetlemiseks tulevikus. Oleme jätkuvalt veendunud, et ülikooli juhtkond on käitunud õigesti ja kooskõlas õigusaktidega,» lausus ülikooli kommunikatsiooninõunik Mari-Liis Pintson.

Seotud lood
26.11.2018 28.11.2018
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto