Sisukord
Riigikorraldus
Postimees
21.02.2020
Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (4) Eesti Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Lavly Perling reformib Ukraina prokuratuuri (3) Kliimamuutus sunnib metsatüli lõpetama Kaitseväest ajapikendust saanud noor: seni on enesetappu takistanud relva puudumine (46) Majandus Sealt tulevad maailma suurimad teemandid (2) Tere alustas Kruuda tehtud võlgade maksmist Helme ennustab Euroopas raskeid eelarvekõnelusi Välismaa Taani annab Misāne Lätile välja (1) Saksa radikaal mõrvas kümme inimest GRU võis korraldada keemiarünnaku ka Sofias Rootsi parlamendi spiiker: meie demokraatiale tehti stressitaluvustest Arvamus Juhtkiri: mida teha kroonijuveelidega? (2) Herman Kelomees: linnainimeste maaelu (1) Martin Mölder: erakondliku eelistuseta valijaist (2) Riina Solman: sõltuvusest peab olema väljapääs (7) Ene-Margit Tiit: Kapatoobri kooli lugu (4) Meie Eesti Aleksei Lotman: metsamajandus kestlikuks – kiiresti! (1) Anu Aug: riigimetsas toimuva üle otsustamine vajab selgeid reegleid (1) Lauri Laanisto: tükeldamise tundlik teadus Kultuur Lelulugu Eesti moodi ehk mida arvata «Sipsikust»? (3) Sport Nurgeri elu Hispaanias: võib-olla ongi parem, et alati treenerist aru ei saa Eesti jõudis MMil paarissegateatesõidus esitosinasse Kontaveidi teekond lõppes veerandfinaalis Tallinn Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Tartu Tormituuled uhtusid Peipsi randa tapva taime (8) Ringkonnakohus jättis Martin Halliku hiigelhüvitiseta (2) Ulila rahvas soovib kõnniteed kiiremini kui võimalik (1) Tartlased tähistavad vabariigi aastapäeva mitu päeva Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Leif Kalev: riigireformist, lapsest ja pesuveest

3 min lugemist
  • Riigireformi SA nõrkuseks on rahva, omavalitsuste ja täitevvõimu peatükid.
  • Mida suuremahulist tegemata jätta, nende kontseptsioonist ei selgu.
  • Poliitikute juhtimisvõimalusi püütakse piirata ja jätta korraldustöö ametnikele.
Leif Kalev FOTO: Peeter Langovits

Kui Riigireformi Sihtasutus kevadel loodi ja visioon avalikustati, sai soliidsele eraalgatusele vaid õnnestumist soovida ning pakkuda soovitusi tulemusteni jõudmisel. Seda tegid mitmed valdkonnaga seotud inimesed, teiste seas ka siinkirjutaja. Valminud kontseptsioonis on nii tugevusi kui nõrkusi, ent visioonis seatud eesmärgid nagu rahvuse ja kultuuri areng, efektiivne avalik sektor, kvaliteetne riiklus ja inimeste initsiatiivi kasutamine jäävad suuresti katteta.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kellele ei meeldiks mõte saavutada samu või isegi paremaid tulemusi väiksemate kulude ja pingutusega? Mõttest tegelikkuseks saamine on aga väga keeruline, nagu viitab näiteks ühe esireformija, Ühendkuningriigi pikaajaline kogemus. Mõned näited.

Ametnike arvu vähendamine kipub korralikult töötava riigi kulusid suurendama. Kui samad tegevused ostetakse ärisektorilt, tuleb nende eest ikka maksta ja lisandub kasum. Samuti jäävad alles tellivad ja kontrollivad ametnikud koos palgakuluga, küll aga vähenevad nende oskused, sest praktiline valdkonnateadmine liigub teenusepakkujate juurde. Kui soovida avalike eesmärkide saavutamisel suuremat panust kodanikelt, vabaühingutelt jt riigivälistelt toimijatelt, tekib vajadus teatud lõikudes ametnike arvu suurendada, sest keegi riigi struktuuris peab partneritega rohkem tegelema.

20.02.2020 21.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto