Sisukord
Majandus
Tänane leht

Majandus spurtis keset maratoni

2 min lugemist
majanduskasv FOTO: P M FOTO: P M

Kolmandas kvartalis mullusega võrreldes koguni 4,2 protsendi võrra kasvanud majandus teeb analüütikutele küll rõõmu, ent eespool paistavad siiski tumedamad pilved.

«Kasv ületas pisut SEB ootusi, kuid seda just arvu, mitte kasvu põhjustanud tegurite poolest,» märkis SEB ökonomist Mihkel Nestor BNSile, lisades, et kasvu taga olid ootuspäraselt ehitus ja üksikud osad tööstusest, nagu on täheldatud juba kogu aasta vältel.

Nestor tõi esile, et ehitus andis kolmanda kvartali majanduskasvust kolmandiku ning ühes seotud tegevusaladega isegi poole. Samas teeb Nestorile tulevikku vaadates muret, et ehitustempo on praeguseks oma tipu juba saavutanud ning edaspidi selle panus kasvu nõrgeneb.

Majandus jahtub

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõi paralleeli koguni olukorraga enne eelmist suurt kriisi. «Ka enne 2008.–2009. aasta kriisi andis ehitus pikema perioodi jooksul majanduskasvu olulise panuse, kuid nii stabiilselt tugevat mõju ei ole varem olnud,» kommenteeris ta praegust kasvu.

Swedbank ootab, et tuleval aastal majandus jahtub – tuleva aasta majanduskasvuks ennustab Eesti suurim laenuandja 3,2 protsenti, ühtlasi näevad panga ökonomistid ette naaberriikide majanduskasvu aeglustumist ja välisnõudluse nõrgenemist.

«Eesti ekspordikasv on pikemas vaates liikunud koos muutusega maailma kaubanduses, mille kasv on tasapisi allapoole liikunud. Seega on välisnõudlus nõrgenemas,» selgitas Mertsina. «Eestile on välisnõudlus ja eksport väga olulised. Mida lähemal on ettevõte eksportimisele, seda suurem võimalus on tal tootlikkust suurendada. Kodumaisele lõpptarbijale lähemal paiknevate ettevõtete tootlikkus on aga väiksem.»

Statistikas joonistub välja, et sisetarbimise ehk Eesti enda inimeste ja firmade ostude kasv kiirenes veelgi, jõudes koguni 6,4 protsendini.

Teises kvartalis oli majanduskasv nimelt 3,8 protsenti, nii et sellega võrreldes sai SKT kolmandas kvartalis hoogu juurde. Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja tõdes aga, et suures pildis on kolmanda kvartali kiirenev kasv pigem erand. «Erinevad majandusaktiivsuse kasvu iseloomustavad näitajad nõrgenesid kolmandas kvartalis nii Eestis kui ka mujal,» ütles ta.

Statistikaameti värskes statistikas joonistub välja, et sisetarbimise ehk Eesti enda inimeste ja firmade ostude kasv kiirenes veelgi, jõudes koguni 6,4 protsendini. Eksport kasvas samas vaid 0,8 protsenti – eraldi võetuna kaupade eksport vaid 0,1 protsenti, teenuste eksport aga kaks protsenti. Import kasvas kiiresti, ulatudes kuue protsendini.

Mertsina arvates on sisenõudluse tugevus siiski suhteline. «Palgakasvu ja tulumaksureformi mõjul on eratarbimine sel aastal tugevamaks muutnud – kolmandas kvartalis kasvas see neli protsenti. Samuti pöördusid ootuspäraselt kasvule investeeringud,» märkis Mertsina ja lisas, et praegu on majandus võrdlemisi heas tasakaalus.

Tarbija ettevaatlik

Rahandusministeeriumi analüütik Erki Lõhmuste tõi statistika juures esile, et eratarbimise kasv oli suhteliselt kiire, ulatudes nelja protsendini, ent aeglustudes esimese poolaastaga võrreldes siiski veidi.

«Tarbimise kasv on sissetulekute suurenemisest olnud viimase nelja aasta jooksul väiksem ning samasugune ettevaatlik käitumine jätkus ka käesoleval aastal,» rääkis ta. Kokkuvõttes tähendab see Lõhmuste sõnul, et tarbimise roll majanduskasvus on järk-järgult vähenenud.

Ka Lõhmuste tõdes, et euroala majandusareng oli kolmandas kvartalis oodatust nõrgem ning ülemaailmne kaubandus pingete mõjul pidurdub. See aga tähendab, et võimalused eksporti kasvatada on üha tagasihoidlikumad.

«Üldiselt võib öelda, et nõrgeneva väliskeskkonna taustal näitas Eesti majandus jätkuvalt tugevat kasvu ning kasv oli laiapõhjalisem. Nõrgeneva väliskeskkonna tõttu ootame majanduskasvu aeglustumist,» lisas Lõhmuste.

SEB prognoos Eesti majanduskasvu kohta aastatel 2019–2020 on praegu vastavalt 3 ja 2,8 protsenti, kuid panga ökonomisti Nestori sõnul on selgelt suurenenud risk, et edaspidine kasv võib osutuda oodatust nõrgemaks.

Seotud lood
30.11.2018 03.12.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto