Pakirobot toob tellitud toidu Mustamäel koduukseni

Skype'i kaasasutaja Ahti Heinla koos tema arendatava Starshipi pakirobotiga. Foto: Mihkel Maripuu

• Pakirobotite tootja Starship eesmärk on muutuda saja miljardi dollari firmaks.
• Tänasest saab Mustamäel toitu tellida Starshipi pakirobotiga.

Kohtusime Starshipi ja Skype’i kaasasutaja Ahti Heinlaga Kultuurikatlas, kus toimus robootikafestival Robotex. Juhtumisi sai selleltsamalt ürituselt, kus robotid omavahel võistlema pannakse, aastaid tagasi alguse pakiroboteid tootev idufirma Starship.

«Aastaid tagasi mõtlesin, et lähen oma robotiga Robotexile võistlema ja kindlasti võidan ka kohe. Tegelikult kukkusin kohe esimeses mängus turniirist välja,» meenutas Heinla.

Nüüd on iduettevõte jõudnud niikaugele, et Starshipi platvormi kaudu saavad Mustamäe piirkonna elanikud alates tänasest tellida Kadaka Selverist toidu koju pakirobotite abil.

Kui sarnased on su esimene, Robotexi jaoks ehitatud robot ja praegune Starshipi pakirobot?

Täiesti erinevad. Eks nad on ka täiesti erinevateks asjadeks tehtud. Esimene selleks, et 3 x 6 meetrisel alal jalgpali mängida, ja teine selleks, et inimestele toidukaupa viia.

Starshipi pakirobotid hakkavad Mustamäel inimestele kätte toimetama Kadaka Selverist ostetud toidukaupu, aga neid on linna vahel varemgi sõitmas nähtud. Kuidas eelnevad katseprojektid läinud on?

Me oleme roboteid väga palju testinud, et vaadata läbi kõikvõimalikud olukorrad katseandmete saamiseks. Oleme pidanud väga palju muutma, sest robotite ehitamine on keeruline. Läheb aega, et jõuda punkti, kus halbu olukordi ei teki. Algul jäid robotid vale koha peal seisma, sõitsid kuskil liiga kiiresti, kuskil liiga aeglaselt, ei saanud täpselt aru, millal on vaja teed ületada jne. Nüüd on asjad palju paremad.

Kuidas toidu koju tellimine välja hakkab nägema? Kui palju suudate tellimusi vastu võtta?

Me teenindame paari kilomeetri suurust ala. Seega, me ei osuta teenust kogu Tallinnas, sest robotid liiguvad jalakäija kiirusel. Kui praegu on inimesed harjunud, et toidukaupu koju tellides läheb aega päev või kaks, siis meie robotid toovad toidu koju sama kiiresti, kui inimene ise käiks.

Vanemad inimesed on aja planeerimisega harjunud, aga nooremad ei taha seda teha. Ma tahaks, et asi oleks 30 minutiga ukse taga. Mitte homme või ülehomme.

Näiteks Inglismaal, kus me sellist teenust juba pakume, kulub tellimuse esitamise hetkest toidu koju jõudmiseni pool tundi. Seega me sisuliselt asendame poeskäimist. Inimesed telliksid ehk ka praegu rohkem toidukraami koju, aga enamik seda ei tee, sest neil on kiire. Kui sul on piim täna otsas, siis ei ole piisav, et see jõuab kohale ülehomme.

Üks e-kaubanduse juht ütles mulle kunagi, et alla 40-aastased inimesed ei suuda oma asju nädal aega ette planeerida. Vanemad inimesed on planeerimisega harjunud, aga nooremad ei taha seda teha. Mina ka ei taha ette planeerida. Ma tahaks, et asi oleks 30 minutiga ukse taga. Mitte homme või ülehomme.

Robotid pole ju odavad. Kui kallis see teenus on?

Robotid ei ole tõesti odavad, aga meie teenustasu on 1,5 eurot. Seega oleme odavamad kui traditsiooniline kullerteenus.

Kui palju pakirobot kanda suudab?

Kuni 10 kilogrammi, seega paar toidukotti mahub ilusti sisse.

Teenus hakkab tööle ainult Mustamäel, millal muutub see üle-eestiliseks?

Loomulikult on eesmärk, et asi ei oleks ainult ühes või kahes piirkonnas, vaid terves Eestis. Kõik sõltub sellest, kuidas Mustamäel läheb ja mis muudatusi me tegema peame. Tegelikult me vajame koostööd kohaliku kogukonnaga, et nad annaksid meile tagasisidet, mille põhjal saaksime teenust parandada.

Starship Mustamäel Foto: P m

Ma ei tahaks laienemise täpset ajaraami anda. Kindlasti ei juhtu see lähema kuu aja jooksul, aga kui aasta või kahe pärast ei ole me ka üle Tallinna liikvel, siis olen natuke pettunud.

Te pole turul ainsad tegijad, konkurents on kõva ja toodete kopeerimine solgib turgu. Kuidas vastu peate?

Hannes Tamjärv ütles kunagi hästi, et kui sa konkurenti kopeerid, ei jõua sa kunagi konkurendist ette. Ma arvan, et see on täiesti tõsi. Kuigi me ei ole maailmas ainsad, kes pakirobotitega tegelevad, oleme kindlasti kõige kaugemale jõudnud. Me oleme ainus ettevõtte, kellel käib aktiivselt igapäevane teenus robotitega.

Kas keegi on tahtnud teie roboteid ka osta? Kui kallis robot üldse on ja kui palju maksab selle hooldus?

Küsitud on küll, aga see ei ole meie ärimudel. Robot on liiga kallis, et ühte inimest või peret teenindada. Ta oleks sellisel juhul luksuskaup. Ma arvan, et rohkem on mõtet meie praegusel mudelil.

Roboti tootmishind on tuhandetes eurodes. Hoolduse hind on väga hea küsimus, sest me tegeleme aktiivselt selle optimeerimisega ja see on oluline osa meie arendustes. Tarbija hoolduskulusid ei näe, aga äriliseks toimimiseks on ülioluline, et kõik opereerimiskulud oleksid võimalikult väiksed. 1,5 eurot veo kohta pole väga palju ja selle eest ei saa palju hooldust ja muid kulusid kinni maksta.

Hooldusele lisaks kammitseb idufirmat kindlasti ka tööjõukulu. Kuidas on palgasurve ja tööjõupuudus Starshipi mõjutanud?

Me oleme kõige põnevam tehnoloogiafirma Tallinnas. Eriti kui räägime inseneridest. Kõik tahavad roboteid ehitada. See on ju põnev! Palgad IT-sektoris tõusevad küll, aga samas on suurenenud ka inimeste professionaalsus. Kogu IT-arendus on viimase 5–10 aasta jooksul palju oskuslikumaks muutunud. 15 aastat tagasi, kui ehitasime Skype’i, olime kõik palju amatöörlikumad kui praegu.

Kas su suurim edulugu on endiselt Skype või hakkab nüüd Starship juba järele jõudma?

Skype on loomulikult suurem, kui vaadata, kui kaugele see tähelend läks. Starship pole veel miljardifirma, aga potentsiaalne turg on tegelikult suurem. Kui teeksime kõikvõimalikke vedusid üle maailma, ei oleks me mitte miljardifirma, vaid saja miljardi firma, ja selles suunas me töötame.

Kas sa ise kasutad veel Skype’i?

Üha vähem. Seda eelkõige sellepärast, et tarkvarainsenerina kasutan ma Linuxi operatsioonisüsteemi ning Microsoft ja Skype on otsustanud, et ei panusta sellesse nii palju. Minu jaoks on Skype’i teenus muutunud selliseks, et seda ei ole enam mugav kasutada.

Oled kunagi öelnud, et sul on kahju, et ei investeerinud algfaasis Transferwise’i. Kas on veel idufirmasid, mille mahamagamist sa kahetsed?

Tagantjärele on tänamatu arutada. Transferwise’iga oli lihtsalt selline olukord, kus ma vaatasin, et sellest tuleb suur asi, juba siis, kui nad polnud suureks saanud. Aga ikkagi ma ei investeerinud! See on koht, kus ma raputan endale tuhka pähe.

Suured traditsioonilised firmad on hakanud üha enam tundma huvi meie idufirmade vastu ja viimastel aastatel on paljud, kaasa arvatud Starship, saanud korralikke investeeringuid. Mida see näitab?

Viimase kümne aasta jooksul on toimunud suur muutus. Euroopa suurfirmad on avastanud end olukorrast, kus nende äri töötab, neil on palju raha, aga nad näevad, et idufirmade tõus ohustab nende äri. Traditsioonilised firmad saavad aru, et neil läheb praegu veel hästi, aga kümne aasta pärast ei pruugi enam minna.

Euroopa suurfirmad on avastanud end olukorrast, kus nende äri töötab, neil on palju raha, aga nad näevad, et idufirmade tõus ohustab nende äri.

Nad on taibanud, et kasutame oma vaba raha selleks, et investeerida kohtadesse, mis võivad kasvada. Ka meie oleme ju saanud Daimlerilt investeeringu, mis sobib täpselt sellesse mustrisse. Daimler on investeerinud ka Taxifysse. Eks selliseid mõtteid mõlgutavad ka teised.

Kümme aastat tagasi nii ei olnud. Siis vaatasid suurfirmad idufirmasid kui sääski, mis suuri elevante ei kõiguta, millele saabki lihtsalt peale astuda. Praegu on suhtumine muutunud. Saadakse aru, et need sääsed on väiksed, aga võivad muutuda hiiglaslikuks.

Oled olnud seotud paljude idufirmadega. Mis on olnud sinu suurim ebaõnnestumine?

Suurimad on need, mille puhul olen hiljem mõelnud, et oli üldse vaja seda asja asutada, kui algusest peale oli näha, et see ei tööta. Mul on olnud päris mitu sellist ettevõtmist, kus sain kahe-kolme inimesega kokku, visandasime tahvlile skeeme ja mõtteid, palkasime paar inimest juurde ja mõne kuu pärast nägime, et asi ei lähe käima.

Kusjuures ettevõtted nagu Skype ja Starship said ka alguse täpselt samamoodi. Ikka seisime pundiga tahvli ees. Esimesel päeval ei saa aru, kas projekt õnnestub või mitte.

Kuidas ebaõnnestumist ära tunda? Keegi ei taha ju projektist loobuda.

Ma arvan, et see tuleb kogemusega. Kahjuks ei ole lihtsat reeglit, kuidas head projekti ära tunda. Enamasti paneb turg asja paika. Kui investorid keelduvad raha panustamast, siis järelikult asi ei tööta.

Oled öelnud, et idufirmad on Eesti majanduse arengu alguseks. Kuidas saaks riik neid rohkem toetada?

Üks võimalus on likvideerida takistusi ja bürokraatiat, mis viskab idufirmadele kaikaid kodarasse. Teiseks on poliitikud ja riigijuhid sageli esinenud initsiatiividega, et teeme nüüd tehnoloogialinnaku ja investeerime kinnisvarasse. Tegelikult oleneb kinnisvarast üsna vähe.

Kõik oleneb inimestest ja kui inimesed on olemas, siis nad võivad ka garaažides töötada. Kui keegi tahab kulutada raha, et idufirmade innovatsiooni turgutada, siis ma arvan, et kõige parem riiklik viis oleks investeeringud fondidesse.

Mitte otseinvesteeringud firmadesse, sest idufirmade investorid vajavad kogemust. Kogenematud investeerivad kõikjale, aga selline käitumine solgib turgu. See pole mitte kellelegi hea. Sa pead olema investeerimises hea, aga riik seda tavaliselt pole.

Inimeste leidmise seisukohast mängivad kinnisvarast suuremat rolli detailid, nagu kuhu saaks välisspetsialist oma lapse kooli panna. Sellised elus olulised detailid on kõige suurem kitsaskoht.

Tööportaali Jobbaticali juht kirjutas hiljuti sotsiaalmeedias, kuidas tema ameeriklannast sõbrannat tänaval rünnati. Kas sellised juhtumid ei muuda Eestit välisspetsialistidele vastumeelseks?

Eks neid asju juhtub igal pool ja üks intsident ei pane välisspetsialiste mõtlema, et ei taha siia tulla. Välisspetsialistid üldiselt tahavad siia tulla. Meil on külas inimene mainekast USA ülikoolist, kes tahab siia kolida, et Starshipis töötada. Meile on kolitud Saksamaalt, Austraaliast on kolm inimest kolinud. Inimesed tahavad tulla.

Starship Technologies

Asutatud: 2014
Asutajad: Janus Friis ja Ahti Heinla
Starship Technologies arendab ja toodab pakiroboteid.
Varem Airbnb’s töötanud Lex Bayer tuli firma tegevjuhiks tänavu juunis, kui ettevõttest lahkus Allan Martinson.
Saksa autotootja Daimler on ettevõttesse investeerinud üle 16 miljoni euro.
Teised investorid on Shasta Ventures, Matrix Partners, ZX Ventures, Morpheus Ventures, Grishin Robotics ja Playfair Capital.

Eesti inimesed kardavad, et meile tuleb suur hulk teistsuguse kultuuriga inimesi, kes kohaliku kultuuri lämmatavad, aga see pole tõsi. Hiljuti olid Toompeal loosungid massiimmigratsiooni vastu. Ma arvan, et kõik Eesti parteid ja suur osa Eesti inimesi on selle vastu, et Eestisse tuleks 200 000 pagulast. Osa erakondade valijad arvavad, et teised erakonnad tahavad seda, aga tegelikult ei taha keegi. Osa vaatab asja lihtsalt inimlikuma pilguga, et kui keegi põgeneb sõja eest ja ujub minu saare randa, siis kas ma lükkan ta rannast eemale, nii et ta upub mu silme all, või ma võtan ta kaldale ja annan talle peavarju. Elu on ka näidanud, et siiani vastu võetud inimesed on Eestist kiiresti lahkunud.

Valimised on tulemas. Kas sa tead juba, keda valima lähed?

Ma pole veel otsustanud. Olen selles olukorras, kus vaatan ja mõtlen, ning sõelale on jäänud kolm erakonda. Ma olen üldiselt liberaalsete vaadetega ja see paneb juba mõned asjad paika.

Kristjan Rahu müüs eelmisel nädalal Utilitase ja andis kõigile töötajatele 50 000 eurot. Mis sa sellest arvad ja kas teeksid ise sama?

Starshipi töötajatel on aktsiaoptsioonid ehk juba algselt on kokku lepitud, et umbes nii läheb. Kui idufirma maha müüakse, siis hoolitsetakse selle eest, et kõik, kes on vähegi firma edule kaasa aidanud, saavad ka mingisuguse olulise osa müügist. Kusjuures kohati kullatakse inimesi täiesti ebaproportsionaalselt üle.

Cleveronil valmis pakiroboti prototüüp

Seni peamiselt pakiautomaatide äris tegutsev Viljandi ettevõte Cleveron sai valmis pakiveoroboti prototüübi. Kullerrobot hakkab kaaluma ligikaudu 100 kilo, suutes vedada kuni 200-kiloseid pakke nii päeval kui ka öösel.
Samamoodi kui kümme korda kergem Starshipi pakiveorobot on ka Cleveroni oma mõeldud e-kaubanduse viimase miili ettevõtetele. Roboti eesmärk on automatiseerida kulleri tööd ja tagada autonoomne paki üleandmine.
Kullerrobot võiks isejuhtiva auto kombel vuhiseda mööda sõiduteid, kandes samal ajal mitusada kilogrammi pakke. Kui õigesse kohta kohale jõutud, saaks robot saadetise asetada maja juures olevasse kodusesse pakiautomaati ning sõita edasi järgmisesse sihtpunkti, soovi korral võib paki roboti seest ka ise välja võtta.
Cleveroni eesmärk on tuua esimesed kullerrobotid 2020. aastaks Eesti tänavatele, kui seadused seda selleks ajaks võimaldavad.
Reet Pärgma