Täna nelja aasta pärast selgitatakse jalgpalli MMil Kataris poolfinaliste. Eks kõla ju võõralt – detsembrikuu ja suurim jalgpallivõistlus!? Kahtlemata saab peale aastaaja harjumatu olema muugi. Sestap on täpselt üks MM-tsükkel enne järgmist finaalturniiri paslik pilk peale visata, kuidas kohalikul emiiril ja tema alamatel peoks valmistumine läheb.
Enne aga kiirretk minevikku. Veidi vähem kui kümnendi eest laekus FIFAsse ilmselt aegade omapäraseim MM-taotlus. Katar tuli lagedale ettepanekuga korraldada niivõrd suur sündmus ühes, pealegi vaid 300 000 elanikuga Doha linnas ja rajada sisuliselt keset kõrbe õhkjahutusega staadionid. Kõik see tundus ajuvaba ja lootusetu – eriti jalgpalli äärmist konservatiivsust silmas pidades.
Ent ühel 2010. aasta külmal detsembripäeval läks Zürichis teisiti. Katar, maamuna jõukaim riik – võttes aluseks sissetuleku elaniku kohta –, sai oma tahtmise. Pärast tähtsat otsust hakkas juhtuma kummalisi asju.
