Enne aga kiirretk minevikku. Veidi vähem kui kümnendi eest laekus FIFAsse ilmselt aegade omapäraseim MM-taotlus. Katar tuli lagedale ettepanekuga korraldada niivõrd suur sündmus ühes, pealegi vaid 300 000 elanikuga Doha linnas ja rajada sisuliselt keset kõrbe õhkjahutusega staadionid. Kõik see tundus ajuvaba ja lootusetu – eriti jalgpalli äärmist konservatiivsust silmas pidades.
Ent ühel 2010. aasta külmal detsembripäeval läks Zürichis teisiti. Katar, maamuna jõukaim riik – võttes aluseks sissetuleku elaniku kohta –, sai oma tahtmise. Pärast tähtsat otsust hakkas juhtuma kummalisi asju.
Neli aastat täis korruptsioonisüüdistusi ja -uurimisi, vormistas FIFA raporti lõppversiooni, möönis möödalaskmisi, kuid lisas, et Katar jääb MMi võõrustajaks. Sügisel 2013 oli FIFA toonane president Sepp Blatter nentinud, et «ilmselt tehti turniiri Lähis-Ida väikeriigile usaldades viga».