Astudes Saint Lazare metroojaamast Pariisi tänavatele, tundub kõik justkui rahulik. Päike paistab, õhk on soe ja inimesed toimetavad oma toimetusi. Esialgu hakkan kahtlema, kas täna üldse kollavestid kogunevad, kui eemalt rahva seast paistab üks mulle silma. Saamata aru, kas tegemist on mingit sorti töölisega või meeleavaldajaga otsustan talle järgneda. Kollavestile järgnedes liitub temaga veel kaks kaaslast ja mõistan, et olen õigetel jälgedel. Meeleolu on niivõrd ülev, et hetkeks tunnen ennastki kollavestina täitmas üllast eesmärki. Ent paari tunni pärast kõik muutub.

15 minutit jalutamist ja liitun kollavestide marsiga. Tundub, et justkui terve Pariis marsib tänavatel. Kohal on kõik: vanad, noored, mehed ja naised. Võib kohata inimesi igast ühiskonnaklassist. Marsime mööda Pariisi täanavaid ülevas meeleolus. Kõlab orkestrimuusika, naised tantsivad ja elanikud on kogunenud akendele, et meeleavaldajatele toetust avaldada. Õhkkond on mõnus, soe ja sõbralik; meeleavaldajad ja politseinikud naeratavad teineteisele, justkui oleks kõik ühes paadis.

Pärast tunnist rongkäiku jõuan Rue des Mathurins tänavale, kuhu on kogunenud rohkem inimesi, kui silm suudab lugeda. Sõbralik meeleolu hakkab kaduma, rahva seas levib palju alkoholi ja kanepit. Ilmselgelt purjus provokaatorid kütavad rahvast üles loosungitega “Surm politseile!”, ”Maha Macron!” jne. Süttivad esimesed värvilised suitsupommid, mõni julgem lööb jalaga politseiautot.

Tegutsemisvalmis märulipolitseinkud. FOTO: Erik Tikan

Meeleavaldajad justkui norivad konflikti. Liiguvad ringi tüübid suurte kilekottidega, kust võetakse paugukaid ja suitsupomme. Esimesed paugud tulevadki rahva seast, lärm kütab inimesi üles. Kiire rünnakuga eemaldab politsei esimesed provokaatorid, mille peale hakkab rahvamass Triumfikaare suunas liikuma. Mina koos nendega.

Politsei valmistub hullemaks. Välja on toodud soomukid, veekahurid, tsiviilautodes istuvad täisvarustuses märulipoliseinikud. Õhus on tunda pinget.

Esiplaanil kerkiv barrikaad, taamal Triumfikaar. FOTO: Erik Tikan

Kopsud on mürgitavat gaasi täis ja värsket õhku pole kusagilt tulemas.

Kauguses näen suitsu ja tihedamat rahvamassi, lärm läheb aina valjemaks. Saan aru, et konflikt on alanud. Jõudes eesrindele, näen leekides lõõmavat barrikaadi, mille taga kauguses paistab Triumfikaar. Kaua ei lasta rahval märatseda ja õhku lastakse esimesed gaasigranaadid, mille peale rahvamass mööda tänavaid laiali jookseb. Gaas on ülimalt efektiivne. Õhk on paksult seda täis, inimesed köhivad ja oigavad ümberringi. Jooksen nendega koos, et võimalikult kiirelt ohutsoonist välja saada.  Kopsud on mürgitavat gaasi täis ja värsket õhku pole kusagilt tulemas. Õnneks märkavad mu abitut olekut meeleavaldajate nn meedikud kes lasevad mu silmadesse külma vett, mis parandab olukorda.

Gaasirünnaku ohvrid. FOTO: Erik Tikan

Koperdades ja vaevu midagi nähes jooksen mööda kitsaid tänavaid edasi. Järgmist märulipolitsei barrikaadi nähes jõuan kiiresti mõelda, et kui gaasi uuesti lastakse, siis sel korral kaotan teadvuse. Pööran ringi ja jõuan väikesele vahetänavale. Kätega kompides leian üles toetava seina. Mu silmadest, mida ma ei saa praktiliselt avada, voolab ohjeldamatult vett ning ninast tatti. Lämbumine on füüsiliselt kurnav, üleni märjana nõjatun vastu kiviseina, et taastuda ja uuesti silmad avada.

Märulipolitseinikud annavad tugevama löögi. Soomuki saatel ründavad kiirreageerijad väljavalitud provokaatoreid. Algab suurem rüüstamine.

Nüüdseks valitseb täelik kaos. Põlema on süüdatud mitmed autod, mille taustal pekstakse sisse poeaknaid. Rahva seas jagatakse kalleid viskipudeleid. Kaua ei lasta filmida, sest soomuki saatel ründab märulipolitsei taas rahvamassi. Lendavad gaasigranaadid. Seekord annan jalgadele rohkem valu. Läbi tiheda rahvamassi joostes lendab üks granaat mu jalgevahelt läbi. 

FOTO: Postimees

Nüüd on akendel näha vaid nutvaid ahastuses naisi. Meeleavaldused on kõikjal, nii väikestel tänavatel, kui suurtel väljakutel. 

Üks hulljulge demonstrant põlvitab keset väljakut, suus Euroopa Liidu pass. Märkan teda sel päeval veel mitmel korral sama asja tegemas. Veriseid demonstrante märkasin ennegi, kuid antud olukord on tõsisem. Saades kiviga pähe, langeb kollavest meelemärkuseta maha. Esimene reageerija on pressifotograaf, kellega liituvad veel teised meeleavaldajad, ja ohver tassitakse rahva sekka.

FOTO: Erik Tikan

Märulipolitseinikud annavad vastulöögi.

Mida pimedamaks väljas läheb, seda vähem kollaveste ma näen. Välja ilmuvad kõhedust tekitavad mustades maskides kambad, kes rüüstavad ja märatsevad valimatult. Kadunud on ka teised pressifotograafid, kelle lähedusse hoides tundsin end justkui turvalisemalt. Üks selline kamp ründas ka varem prantsuse operaatorit.

Ööpimeduses ilmuvad välja mustades maskides kambad, kes rüüstavad ja märatsevad valimatult. FOTO: Erik Tikan
Autor Pariisi kesklinnas. Veel on olukord suhteliselt rahulik. FOTO: Erik Tikan