Urve Uusberg: heateod teevad õnnelikuks, pakuvad rahulolu ja teevad ühiskonna tugevamaks

12. detsember 2018, 0:01 3 min lugemist

Ühiselt kogetud hetked võivad luua tunde, et heategevus on midagi üleloomulikku.
Heategevuses osalevad enamasti kõrgema psühholoogilise rahuloluga inimesed.
Väärtusruumi üksi ei loo, oma minapildi korrastamiseks vajame enda juurde teisi.

Milline on annetamise ülesehitus, selle anatoomia? Sinna kuulub osalemine heategevuses, isetu tegutsemine oma aega ja vahendeid panustades kas kogukonna või indiviidi hüvanguks, ning see on ülim väärtus ühiskonnas.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele

Tellijale

Me vajame teisi, et oma minapilti korrastada. See on ruum, mis viib teisteni ja milles on näiteks ka impulsiivsemal karakteril võimalus saada hoolivat tagasisidet ja enamat kontrolli oma elusündmuste üle. Väärtusruum töötab vastastikuselt.

Seega: heategevus võib küll kollektiivsetel hetkedel mõjuda üleloomulikuna, kuid tee sinna on argine ja individuaalne. Elada igapäevaselt heades suhetes iseenese ja kaaslastega – see tähendabki isiksusse kogunenud pisikeste isetute valikute ja tehete summat, mis on minu arvates oluline vundament laiemale ringile suunatud heategevusele.