Tavatu rebasejaht Lõuna-Eestis

  • Loodusfilmide tegemine nõuab märksa kallimat tehnikat kui mängufilm.
  • Eesti rahvuslooma tuleb filmimas käia Tšehhis, kus elavad treenitud hundid.
  • Soov olla sotsiaalmeedias popp viis Eesti rahva omadega rappa.

Kui stuudios saab untsu läinud võtet ikka ja jälle korrata, siis Eesti looduses on napilt paar tundi päevas sellist aega, mil loomad on aktiivsed ja ka valgus võteteks sobiv.

FOTO: Mihkel Maripuu

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Lund pehmest talvest hoolimata õnneks jagus, rebaseid aga nappis ja ilvest polnud üldse võimalik kaamerasse püüda – ent just need neljajalgsed tegelased pidid filmis «Eia jõulud Tondikakul» kaasa lööma.

«Eia jõulude» loodusvõtete tegemiseks anti operaatorile kaks ja pool kuud aega ning hullumeelne nimekiri metsloomadest, keda kindlasti on filmi vaja. «Sõitsin neid otsides oma uue auto mootori puruks,» meenutas Tammik, kellele olid loodusvõtete tegemisel abiks Karli Adam ja Tarmo Mikusaar. «Nad on väga head operaatorid ja ega üksi polekski võimalik olnud nii lühikese aja jooksul seda tööd teha!»

Nii üllatav kui see ka pole, jäi Eesti metsades laialt levinud rebane filmist välja. «Sõitsin mööda Lõuna-Eestit rebast otsides ringi, nad vilksasid küll mööda, aga kas oli olukord vale või polnud valgus õige... paljud olid ka kärntõves.» Põtra ja ilvest tuli aga filmida Elistvere loomapargis. Tammiku sõnul on see ainus võimalus Eestis ilvest jäädvustada, sest ka elukutselised uurijad näevad argliku loomuga kikikõrva looduses vaid vilksamisi. «Pead kulutama viis kuni kümme aastat, et teda filmida,» selgitas ta.

Ilvesest veel keerulisem on meie looduses filmilindile püüda hunti. Aga just rahvuslooma on Tammikul vaja uude loodusfilmi, mis tutvustab Eesti rahvusparke. Filmi tellinud keskkonnainvesteeringute keskuse kindel soov on, et Soomaad tutvustavas lõigus peab olema hunt. «Ainus võimalus on minna Tšehhi ja filmida selleks spetsiaalselt treenitud hunte rohelisel või sinisel taustal,» selgitas loodusoperaator filmimaailma telgitaguseid. Just Tšehhis tegutseb maailma tuntuim metsloomade kasvataja, kes treenib puuris sündinud loomi spetsiaalselt filmivõteteks. ««Novembri» võtete ajal tatsasid need hundid mööda võtteplatsi ringi nagu tavalised sõbralikud kutsad,» mainis operaator.

«Hapra maailma» loodusfilmi lummavad lähikaadrid mõnusasti magavast karust sai Tammik aga Soomes, kus mesikäppadele on 25 aastat kindlasse kohta toitu viidud. «Kui nad sööma tulevad, siis teavad küll, et sa oled seal kastis, kuid ei lase ennast sellest häirida,» rääkis Tammik. Tema teada on varsti pea kümme aastat üks selline toitmiskoht ka Alutaguse laantes, kuid seal veel filmida ei saa. «Karu käib söömas, aga on nii arg, et võtab lihatüki ja jookseb minema,» tõdes ta.

Tagasi üles