Mart Rannut keelevalikutest kõrghariduses

Mart Rannuti sõnul peaks riik õppekeele valikut mõjutama nii õiguslikult kui ka rahastamise kaudu, et kõrgkoolide rahvusvahelistumine meie riigile kasu tooks ja vaimu suurendaks. FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Eesti rahvusliku liikumise ühe juhi Jakob Hurda enam kui sada aastat tagasi seatud siht saada suureks vaimult on aktuaalne tänapäevalgi ja see on positiivne: me pole konkurentsis teiste rahvastega mitte alla jäänud, meie mõõduvõtt vaimupõllul jätkub. Kõige selle aluseks on konkurentsivõimeline haridussüsteem ning see meil mõningatest poliitveidrustest (nt segregatiivne vene kool) hoolimata toimib. Teadlased ennustavad järgneva saja aasta jooksul valdava enamiku (tuhandete!) ilma omakeelse hariduseta keelte ja rahvaste kadu, sh ka miljonirahvaste puhul. Õnneks ei ole see Eesti teema, meie võitleme oma haridustasemega rahvaste ja riikide teravas tipus.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Korralik haridus eeldab terviklikku haridussüsteemi, mis pakub võimalusi arenguks igaühele. See eeldab kindlasti ühe asendamatu komponendina ka emakeelset kõrgharidust: Aafrika riikide kogemus näitab, et võõrkeelne kõrgharidus (rääkimata kõrgkoolide puudumisest!) põhjustab kogu haridussüsteemi järkjärgulise ülemineku võõrkeelele ning seejärel kogu rahvuse kollapsi. Tasub ehk mainida, et Aafrikas on vaid kümmekond kohalikku keelt, milles käib kõrgkoolides õppetöö, valdavalt aga kasutatakse endiselt koloniaalkeeli inglise ja prantsuse keelt.

17.12.2018 19.12.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto