Arheoloogia-aasta: inimesed õppisid leiba ja šokolaadi armastama arvatust palju varem

Kopenhaageni ülikooli arheobotaanik ning muistset leiba käsitleva uurimuse juhtivteadlane Amaia Arranz-Otaegui kohaliku abilise Ali Shakaiteeriga kogumas Jordaanias viljanäidiseid.  FOTO: Joe Roe/Handout/Reuters/Scanpix

Teadlased leidsid sel aastal taas kinnitust vanasõnale, et inimene on oma kõhu ori: nimelt tõestasid Jordaaniast leitud leivatükid, et mitte põlluharijad ei hakanud esimesena leiba küpsetama, vaid metsikust viljast tehtud leib oli inimestele ilmselt sedavõrd suupärane, et neist said põlluharijad.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kirde-Jordaaniast Mustast kõrbest nime Shubayqa 1 all tuntud leiupaigast välja tulnud söestunud leivakoorukesed osutusid koguni 14 400 aastat vanaks, mis tähendab, et sealsed Natufi kultuuri kütid ja korilased küpsetasid leiba juba 4000 aastat enne seda, kui alustati põlluharimisega.

Sellele tuginedes oletavad teadlased, et nooremal kiviajal alanud põllumajandusrevolutsioon sai osaliselt tõuke just esimestest maitsvatest küpsetistest, kirjutas Heritage Daily.

Kopenhaageni ülikooli, University College Londoni ja Cambridge'i ülikooli uurimismeeskonna töö tulemused avalikustas sel suvel teadusajakiri Proceedings of the National Academy of Sciences.

27.12.2018 29.12.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto