Sisukord
Maailm
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Arheoloogia-aasta: inimesed õppisid leiba ja šokolaadi armastama arvatust palju varem

3 min lugemist
  • Lõppeval aastal selgus, et leiba hakati tegema enne põlluharimise algust.
  • Jordaaniast leitud jäägid näitavad, et küpsetist tehti metsikust teraviljast.
  • Ka kakaod hakati kasutama 1500 aastat arvatust varem ja hoopis Lõuna-Ameerikas.
  • Uusi, erootilisi avastusi pakkusid ka kuulsad Pompei varemed.
Kopenhaageni ülikooli arheobotaanik ning muistset leiba käsitleva uurimuse juhtivteadlane Amaia Arranz-Otaegui kohaliku abilise Ali Shakaiteeriga kogumas Jordaanias viljanäidiseid.  FOTO: Joe Roe/Handout/Reuters/Scanpix

Teadlased leidsid sel aastal taas kinnitust vanasõnale, et inimene on oma kõhu ori: nimelt tõestasid Jordaaniast leitud leivatükid, et mitte põlluharijad ei hakanud esimesena leiba küpsetama, vaid metsikust viljast tehtud leib oli inimestele ilmselt sedavõrd suupärane, et neist said põlluharijad.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kirde-Jordaaniast Mustast kõrbest nime Shubayqa 1 all tuntud leiupaigast välja tulnud söestunud leivakoorukesed osutusid koguni 14 400 aastat vanaks, mis tähendab, et sealsed Natufi kultuuri kütid ja korilased küpsetasid leiba juba 4000 aastat enne seda, kui alustati põlluharimisega.

Sellele tuginedes oletavad teadlased, et nooremal kiviajal alanud põllumajandusrevolutsioon sai osaliselt tõuke just esimestest maitsvatest küpsetistest, kirjutas Heritage Daily.

Kopenhaageni ülikooli, University College Londoni ja Cambridge'i ülikooli uurimismeeskonna töö tulemused avalikustas sel suvel teadusajakiri Proceedings of the National Academy of Sciences.

27.12.2018 29.12.2018
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto