Sisukord
Arvamus
Postimees
07.04.2020
Välistööjõu kärpimise plaan räsib peale põllumajanduse ehitust ja tööstust (20) Eesti Viirusanalüüsid jätavad küsimused õhku Eesti lühiuudised Mask võib anda võltsi turvatunde Lahutatud vanemad jäävad eriolukorras laste jagamisel hätta Koroonahirm kiirendas postiringi tunni võrra Majandus Töötuid tuleb esialgu juurde tasapisi Töötasu hüvitisele joosti tormi Majanduse lühiuudised Tallinki uue laeva ehituse algust tähistati videopeoga Autotööstust ähvardab ajaloo suurim kriis Välismaa ELi tööhõiverahastu Eestit esialgu ei huvita Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE. Serbia valitsus võitleb viiruse asemel ajakirjanikega Koroonaviirus sundis Boris Johnsoni haiglavoodisse Arvamus Juhtkiri: maskid ja testid Aimar Altosaar: solidaarsuspuudest Veikko Maripuu: kelle häda on suurem? Ove Sander: kitsa ringi matused eriolukorras järgivad piiranguid Andres Herkel: ärge loovutage kontrolli Kultuur Tühjuse poeesia 2: Veronika Kivisilla (1) Uus rakendus lubab revolutsiooni videovaatamises ARVUSTUS. Moraalsed värdjad nunnuäris Sport Janar Talts: köögipoolt korras hoida on palju raskem kui mängida ERRi spordiboss Rivo Saarna: erameedia tegi olümpiaõigusi omandades vea Tervis Psühholoogiliselt pingeline eriolukord rõhub vaimsele tervisele Tervise lühiuudised Tartu Ärajäetud reiside eest raha tagasi saamises valitseb segadus Artur Kuusi karikatuur: kuidas lapsed lasteaeda saata. Linn lükkab investeeringuid edasi, palkade kallale veel ei lähe Päästjaile teevad muret kulupõlengud ja rahvakogunemised Marju Lauristin nihutas ja nihutab piire ühiskonnas ja inimestes, aga pani tudengi ka punastama Tartu Agro läks 1,2 miljoni euro pärast kohtusse Eesliinil patrullpolitseinik Timo Reinthal arvestab võimalusega, et võib nakatuda Meelelahutus Koomiks Sudoku

Avo Rosenvald: talvel rattaga on mõnus!

2 min lugemist
Avo Rosenvald FOTO: Sille Annuk

Tartlasi on ratta seljas suvel 15 protsenti, talvel alla kahe protsendi. Ent üha enam igapäevarattureid jätkab sõitmist võimalikult kaua, lumeni. On aeg lõplikult unustada see imelik eelarvamus, et Eestis saab sõita ainult suvel. Tartus on selleks kaks head põhjust: muu Põhja-Euroopa kogemus ning Tartu jalgrattastrateegia, mis seab eesmärgiks talvist rattakasutust märkimisväärselt suurendada.

Esmalt sellest, mida saame ise teha, et talvine sõit oleks meeldiv. Paljud ütlevad: külm on. Tegelikult on talvel parem kui suvel, sest pole nii palav. Lihtsalt on vaja sobivat riietust. Üldiselt piisab jalgsikäigu riietusest, sest rattasõit ise annab tublisti sooja. Muidugi peab organism veidi harjuma: kui esimest korda lähed rattale kohe kümne külmakraadiga, tundub kõhe. Kui katmata näoga on ikkagi külm, võib kasutada ringsalli või teha meelepärasest materjalist näomaski. Kui ühekordsetest villastest kinnastest ei aita, võib ju teise paari alla panna. Jalanõu olgu talvel avaram, nii et võib niitsokkidele lisada villase paari või erandjuhul koguni kaks. Lörtsi ja vihma vastu aitab jalgratturikeep.

Nüüd jalgrattast. Soovitan talveks kolme- või kuuekäigulist rummusisese käiguvahetusega linnaratast (sobivaim suvelgi). Kui trosse õigel ajal õlitada (võib lasta mehaanikul teha), on käiguvahetusega muretu, ainult suure külmaga võib rummusisene hanguda. Selge, et soolasegune lumi paneb ratta roostetama. Muidugi ei maksa talvel sõita kalli rattaga. Ratast ei tohiks pärast igat sõitu tuppa sulama viia, nii immitseb vesi detailide vahele ning roostetamine intensiivistub. Ratas jäägu kuuri, garaaži või korrusmaja parklasse (survesta oma ühistut, et need ehitataks!).

Naastrehvid ei ole ilmtingimata tarvilikud, sügavamustriline rehv kõlbab niisama nagu autolgi.

Ratast ei pea sel juhul väga põhjalikult puhastama, küll aga on hädavajalik eemaldada lumelopp rehvi ja porilaua vahelt. Ketti tuleb muidugi õlitada nii suvel kui ka talvel nädala tagant. Hea on roostevaba kett, aga sedagi tuleb õlitada. Naastrehvid ei ole ilmtingimata tarvilikud, sügavamustriline rehv kõlbab niisama nagu autolgi. Ent sileda jää peal annab naelrehv eelise. Rehv ei peaks viimse võimaluseni täis olema.

Kus sõita? Loomulikult eelkõige kergliiklusteel. Kuigi linn hooldab igal aastal üha rohkem kilomeetreid kergliiklusteid, on siin puudujääke: ristmikel lumehunnikuid, ebatasane kinnitambitud lume ja jää kiht. Ilmselt on linnal vaja veidi rohkem raha panustada ning rangemalt nõuda hanke võitnud firmalt korralikku tööd.

Iga rattur võiks linna puhastusteenistust teavitada raskesti läbitavast kohast. Vilunud rattur võib kolida autode sõidurajale, kus on pea kogu aeg asfalt väljas ja kus tohib ka siis sõita, kui kõrval on kergliiklustee.

Kui me selles lepime kokku, et iga rattur sõiduteel nii suvel kui talvel on täiesti aktsepteeritud, on see jõuline samm jalgrattaliikluse edendamise ning seega autode ja ummikute vähendamise poole.

Seotud lood
06.04.2020 07.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto