Sisukord
Arvamus
Postimees
03.08.2020
RMK jätab kultuurimälestised lagunema (11) Eesti Eesti lühiuudised Vabanki koroonakolle paisub jõudsalt (7) Pinge välisteenistuses kasvas veelgi (14) Majandus Majanduse lühiuudised Juunis tööstuse langus pidurdus Pandimajad: eks ikka käib ärimehi, kes löövad pool kilo kulda letti (1) Riik ei tõmba libamaaklereid liistule Soomlased ei saa aru, millest minister Aab räägib (5) Välismaa Austraalia osariik kehtestas katastroofiolukorra Habarovski toetusprotestidel vahistati kümneid inimesi (1) KOHALIK VAADE ⟩ Koroonamure on nihkunud Itaalialt Hispaaniale Hongkongi koolid kardavad tsensuuri Arvamus Juhtkiri: tõde ja õigus RMK moodi (13) Kommentaar ⟩ Olesja Lagašina: viimase hetkeni vaba (2) Eerik-Niiles Kross: krüptoäpardus siseministeeriumis (6) Varro Vooglaid: kodanikuühiskonna illusioon ja õigusriigi paroodia (39) Andrus Karnau: rahapesutrahvi raasukesed (5) Riina Sikkut: härra Lotman, ärge pange mulle sõnu suhu! (5) Urmas Nemvalts: päeva karikatuur Kultuur Milleks šamaanile wifi või transistorraadio? Arvustus ⟩ Inimlik põhjamaine komöödia Sport Andrea Adamo Tänaku ande avastamisest, Einsteinist ja Idamaa tarkustest Hamilton sai kodurajal karjääri pööraseima võidu VIDEO ⟩ Magnus Kirdi kibe konkurent andis Soomes tormihoiatuse, edu valem tundub uskumatu Treier, Drell ja teised Itaalia liiga korvpallurid alustavad hooaega väga karmide reeglitega Teooria: Hamiltoni ja Bottase ootamatus rehvipurunemises oli süüdi Räikköneni lagunenud vormel Tartu Düstoopia või ennustus? Politsei ei hoiata linnas mobiilse kiiruskaamera eest (2) Tartu lühiuudised Kliinikumi töötajate nakatumine tõi piirangud Ultrasportlane Rait Ratasepp jooksis 20 maratoni 20 päevaga Video ⟩ Eksperiment. Jänese matkaraja läbib rõõmuga algusest lõpuni vaid fanaatik (1) Koolikokk läks pensionile rõõmu ja pisaratega Karlovlased võtsid lugude rääkimiseks üksteisele sappa Parameedikud selgitasid välja meistrid kuuli- ja kirvehaavade ravitsemises Olev Subbi maalis ideaalmaailma (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: head ilusa ja selge eesti keele aastat!

2 min lugemist
Katre Kasemets FOTO: EKI

Aasta alguses on ikka tavaks endale ja teistele häid soove öelda. Eesti Keele Instituudi pühadekaardil oli kirjas selle artikli pealkiri «Head ilusa ja selge eesti keele aastat!» Kui võtaks alanud eesti keele aastal eesmärgiks väljenduda emakeeles selgelt ja arusaadavalt.

Selgus ja loetavus on igasuguse avaliku tarbeteksti kõige olulisemad omadused. Nii teksti keeleline kui ka visuaalne arusaadavus, edastatava sõnumi terviklikkus ja sihtrühmaga arvestamine.

Vale on arvata, et mingeid teatud tüüpi tekste ei saagi arusaadavalt luua. Kuidas selgust saavutada? Enne sõnumi avaldamist tuleks mõelda kolmele lihtsale küsimusele: kellele?, mis? ja kuidas?

Kellele minu sõnum on mõeldud ja mida ma oma sihtrühmast tean? Kasutatavus on selge keele olulisim tunnus.

Mis on põhisõnum ja miks ma üldse kirjutan? Kui see mulle endale veel selge ei ole, oleks parem mõttetööd jätkata.

Kuidas ma oma sõnumit väljendan? Milline on sõnavara ja stiil, milline sõnumi toon?

Osakem vaadelda sõnumit kui tervikut ja ärgem takerdugem liialt ainult üksikutesse sõnadesse.

Varem on üldiselt arvatud, et kui inimene sõnumist aru ei saa, on ta lihtsalt rumal. Aga nüüd räägitakse pigem vastupidi: kui sinust aru ei saada, näitab see sinu ebapädevust.

Lihtsust ei tasu peljata. Lihtsus ei tähenda kindlasti liigset lihtsustamist.

Alustagem kas või e-kirjadest. Paljud meist kirjutavad ja saavad neid päeva jooksul palju. Seetõttu peakski kiri olema võimalikult arusaadav ja lühike ning vajalik teave kergesti leitav.

Tiiu ja Mati Erelt ning Reet Kasik on nentinud, et tark autor jätab tekstist välja kõik selle, mida lugeja juba teab, mida ta ei peagi teadma ja mida ta oskab ise tekstist välja lugeda.

Sõnumi toon on ülioluline. Viisakas ja sõbralik kiri mõjub positiivselt nii kolleegidele kui ka klientidele. Endalgi on ju tore selliseid kirju saada.

Õiguskantsler ja selge sõnumi patroon Ülle Madise on öelnud, et selge sõnum on teisest inimesest hoolimise märk. See on ka eneseväärikuse, mõtte ja sõna puhtuse küsimus.

Me ei peaks häbenema kasutada oma emakeelt. Luua omakeelseid termineid. Kirjutada eestikeelseid teadustöid. Korraldada Eesti publikule (ka mõne välisesinejaga) konverentse eesti keeles.

Keegi teine peale meie seda ju ei tee.

Hooligem siis üksteisest.

Seotud lood
01.08.2020 03.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto