Sisukord
Päevakomm
Postimees
12.01.2019
Eesti Kremli-hõnguline trollivabrik laieneb, Facebook annab vastulöögi (51) Valimisprogrammid: kõigile, turvaliselt ja kindla peale (19) Tunnelite Tallinn: linn ihkab raudtee alla arvukalt uusi käike (2) Hambaravisoodustus ajendab mõnikord arsti vahetama Majandus Salakaubavedaja pihtimus: Eesti piirivalvuritel pole midagi parata (10) Intressitõus jagab pangad kahte lehte Indrek Neivelt palkas Kristjan Järvani Välismaa Venemaad hoiab eliidi ja rahva konflikti eest Putini isik (17) Venezuela diktaator vihastab naabreid (2) Arvamus Juhtkiri: liba-Markus ja vale-Oksana (4) Ester Põldma: kas raha- või suhtlemiskriis? (1) Südamega Euroopasse Mis oleks, kui... poleks teinud? (25) Sajandi lahutus Summutatud hääl sai võidu Kultuur Operetikuninga nostalgilised sügismanöövrid Sport Soome seljatati, kuid praak vajab väljaravimist Kahekordne olümpiahõbe: Eestisse võiks ju suisa elama tulla! (1) Legend, kelles peitub natuke Alex Fergusoni ja natuke Kimi Räikköneni Andres Vaheri kommentaar: pistaks äkki mõõgad tuppe… (1) Kuhu jäi Kregor Zirgi oodatud arenguhüpe? Eesti parim seliliujuja lõpetas karjääri Tallinn Tunnelite Tallinn: linn ihkab raudtee alla arvukalt uusi käike (2) Kodu Hea sisekujundus hoiab talvemasenduse eemal AK Sel aastal tähistatakse Tallinna 800. aastapäeva. Milline oli meie pealinna varaseim algus? (13) Arter Kogenud diplomaat Tiina Intelmann: diplomaatias on koridorid sageli väga kitsad ja pimedad (1) Arteri suur lugu! Tõnu Aav: Elu ilma armastuseta on igav! (1) Piilume legendaarse MK-etapi telgitagustesse Neeme Raud: lahtiste ajaliigeste lõgina aeg Eesti tõelised hirmuvalitsejad hoiavad end varju Ootamatu elupööre: Eesti endine tippkarateka uuendab Los Angelese prügiäri Titaga ümber maailma? Miks mitte! Prantsuse tippkokk Tallinnas: harjuge vähem liha ja kala sööma Sõiduproov. Ameerika unistus: Volvo S60 tuleb uuelt kodumaalt 9 nippi, et Spotifyst viimast võtta Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ester Põldma: kas raha- või suhtlemiskriis?

2 min lugemist
Ester Põldma FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Valimiseelne aeg on nagu mingi pöörane ajujaht, kus ühiskonnaprobleeme jooksutatakse meile valimatult ette ja see põhjustab olukorra, kus ei saagi enam aru, kas mure on tõesti kõneväärt ja vajab lahendamist või pseudoprobleem. Meditsiiniteema puudutab meid igaüht ja ilmselgelt on ses valdkonnas lahendamist ootavaid suuri ja väiksemaid ebakohti. On jäänud mulje, et meie meditsiini olulisimaks puudujäägiks peetakse raha.

Raha on kahtlemata vaja, et hästi ja tulemuslikult ravida, ent oma viimase aja kogemustest võin kindlalt väita, et raha ei ole kõige tähtsam. Pole vähetähtis, et haige saab kella järgi talle määratud peotäie rohtusid; et imeaparaadid mõõdavad osavasti opereeritu iga väiksematki elufunktsiooni; et ruumid on euroremonditud. Kuid sageli on paranemise seisukohast tähtsaim hoopis see teine inimene, kes on kutsutud ja seatud väetite eest hoolt kandma. Olen viimase aasta jooksul tihtipeale pidanud lähedasi viima, tooma ja külastama mitmes Eesti haiglas ja seetõttu on olnud päris hea võimalus heita lähem kõrvalpilk sellele, kas, kus ja kuidas meie meditsiinisüsteem abivajajat aitab või ei aita.

Olgu öeldud, et mitme kuu jooksul kohtasin ainult üht inimest, kes kindlasti ei sobi elusa hinge eest hoolt kandma. Kui raske voodihaigega toimetatakse sõnade «pole sul valus ühti» saatel ja keeldutakse maha kukkunud telefoni ulatamast põhjendusega «voodi all roomamine pole minu töö», raadio keeratakse kinni, kuna hooldajat ajab see närvi jne, tekib küsimus, kuidas võib sellist tööd nii üldse teha. Abitus olekus lähedase palve asja mitte suure kella külge panna on ka mõistetav – pidi ta ju südametuga pidevalt kokku puutuma ja sõltuma tema hoole(tuse)st.

Tõsi, sellist äärmust tuli ette vaid korra, aga haiglates leidub nii arste, õdesid kui ka hooldajaid, kes teevad kiretult oma töö küll ära, aga nende suhtlemishädad ei lase ravil täiel määral toimida. Suhelda ei saa teadupärast üksi ning arusaadavalt ei tee pretensioonikad haiged ja omaksed ülekoormatud abiandjate elu just lihtsaks. Paraku tuleb kõigiga hakkama saada. Selleks ongi vaja nii praegusi kui ka tulevasi meditsiinitöötajaid senisest rohkem koolitada, kuidas olla kannatlik ning lahke sõna ja avatud olekuga aidata neid, kes niigi piirsituatsioonis, õnnetud ja hingekatki. Järjest võimekam tehnika võib küll põdurat füüsiliselt elus hoida, aga mis sest kasu, kui kuri käsi ja sõna saavutatud edu nullivad.

Tundub, et olukord on viimastel aastatel siiski paranenud ning meedias ilmunud lood väärkoheldud vanureist ja haigetest on üksikud halvad erandid (mida mõistagi ei tohiks ka olla). Kahjuks leidub igal elualal inimesi, kes oma isikuomaduste poolest mõnda ametisse ei sobi, makstagu neile ükskõik kui palju raha.

Seotud lood
11.01.2019 14.01.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto