Sisukord
Arvamus
Tänane leht
30.10.2020
Metsa etteraiumine jätab mehed ja masinad peagi tööta Eesti Maakonniti tirib nakkuskordajat lakke mõni üksik kolle EKRE pakutud küsimused testivad vaid kodanike õigusteadmisi (1) «P****e see koroona, ma teen ühe kalli sinuga» Prokuratuur kahtlustab kahte Loomaaia Sõpra omastamises Eesti lühiuudised Peaminister Ratas sai kingiks 100 sefiiritorti Laaneots relvaveost: tõenäoline, et koputajaks oli Herman Simm Majandus Võlaketrajate uus tase: tanki pannakse kasvõi vanaema Majanduse lühiuudised Tipptööstur: kriisis selgusid tõelised tegijad Tehnika lühiuudised Puidust naelad raudsete lahenduse jaoks Eesti Energia vaidlus tööstushiiuga võib minna arbitraaži Välismaa Välismaa lühiuudised Valimised panevad Gruusia demokraatia proovile Terrorist tappis Prantsusmaa kirikus jõhkralt kolm inimest Krister Kivi USAs ⟩ Neli päeva valimisteni: «Eesti peaks hirmul olema» Arvamus Juhtkiri: lõpp viha õhutamisele Siiri Erala: seal, kus inimesel on süda Jürgen Ligi: erakond Helme unistuste riik (1) Tõnu Mets: deepfake – lahendamatu probleem Ardo Hansson: sõuame üksinda vales suunas Sven Jürgenson: rahu praktikas Aare Abroi: koroonat saab veel peatada, aga varsti võib olla juba liiga hilja KESKKOND ⟩ Haapsalu võiks olla Eesti loodusturismi pealinn KESKKOND ⟩ Rein Kuresoo: turismiressurssi ei tohi maha mängida KESKKOND ⟩ Marko Valker: Silma Õpikoda suunab noori looduse juurde Fookus KESKKOND ⟩ Haapsalu võiks olla Eesti loodusturismi pealinn KESKKOND ⟩ Rein Kuresoo: turismiressurssi ei tohi maha mängida KESKKOND ⟩ Marko Valker: Silma Õpikoda suunab noori looduse juurde Kultuur Jaagup Roomet: Eesti kino on üks tore krants ARVUSTUS ⟩ Väga peenelt kootud karkassikangas Taustamängijate tuleproov Sport Spordi lühiuudised «Igavese teise» müüdi murdnud Kandimaa: oli põhjuseid, miks ma ei tahtnud varem peatreeneriks saada Liiga paljastavad riided? Naissportlased ei soovi ajas tagasi rännata Tartu Keskkonnaamet pole rahul ühegi Tartumaa omavalitsuse prügiveoga Erkki Bahovski: EKP KK ideoloogia­osakond on tagasi! (1) Hukkunud karust saab topis Volikogu esimehest sai tänavapoliitik Viimase hetke võitlus pani korvpallitreenerite närvid proovile Kristin Kuuba alustas maailmakarikaetappi võiduga, järgnes kaotus Oktoober lõpeb. Millal saabub sügis? Fotodelt paistab silma transsooliste naiste imetlus Kriitik teenis välja kultuuri­mõtestaja preemia Traumakirurg Sten Saar: paljud enne õiget aega surnud inimesed võiksid praegu olla elus Kärg Valner räpib noorte keelde nii dopinguskandaali kui ka koroonakriisi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kool vajab positiivset diskrimineerimist

2 min lugemist
Koolivägivald. Foto on illustratiivne. FOTO: Youbrink.ru

Uuringud näitavad, et arvestatav osa eesti õpetajatest kannatab laste ja lastevanemate poolse vaimse ja füüsilise vägivalla all. Eriti kipuvad huligaansuste, ähvarduste, solvangute ja ahistamise ohvriks langema nooremapoolsed õpetajad. Esiteks peab kohe rõhutama, et kui inimene ei ole võimeline end klassi ees sõnadega kehtestama, ei ole tema koht koolis. Samas peab õpetajavastase vägivalla puhul möönma, et antud teema kätkeb endas erinevaid nüansse. Meie vasakpoolsetele meeldib rõhutada, et kõik on võrdsed. See suund on domineerinud viimastel aastatel ka meie hariduspoliitikas, tuues kaasa näiteks pedagoogide palkade võrdsustamise, mis aga vaatab mööda asjaolust, et inimesed pole oma pühendumuselt, võimetelt ja tulemuslikkuselt võrdsed. Ka kool peaks rohkem arvestama individuaalsete eripäradega, sest üks inimene sobib õpetama algklasse, teine keskastet ja kolmas gümnasiste.

Sama kehtib ka õpilaste kohta. Kui hariduslike erivajadustega õpilasi vägisi tavaklassides hoida, mandub meie kool lõpuks hooldekoduks. Kuid maailma ja Euroopa mastaabis väga väikese rahvana peame võrdsusdogmade jutlustamise asemel olema huvitatud sellest, et ei kannataks meie kõige teravama tipu areng. Näiteks meie põhjanaabrite juures Soomes, keda nii mõnigi arvamusliider meile hariduse vallas senini eeskujuks toob, on keeleõppes keelatud õpilaste tasemerühmadeks jagamine, kuna see polevat korrektne. Aga pole mõtet pead jaanalinnu kombel liiva alla peita – nagu õpetajad, erinevad ka õpilased oma võimekuse poolest.

Võrdsus seisnegu mitte kõigi mehaanilises ja bürokraatlikus võrdsustamises, vaid kõigile võrdsete arenguvõimaluste loomises.

19

Rääkides vägivallast õpetajate vastu, jõuame eesti koolisüsteemi Achilleuse kannani, milleks on poisid. Iseenesest on see meie piirkonnale omane sotsiokultuuriline fenomen, et suurema osa õpetajaskonnast moodustavad naised. Selles pole midagi halba, kuid see domineerimine toob kaasa erineva suhtumise poistesse ja tüdrukutesse. Kui meie koolisüsteemis koheldaks poisse ja tüdrukuid ühtemoodi, peaksid ka nende õpitulemused ja akadeemiline edukus ning käekäik tulevikus võrdsed olema. Kuid ei ole. Meie koolisüsteem on tüdrukute poole kaldu ega arvesta poiste ja tüdrukute arenguerisustega. Võrdsus seisnegu mitte kõigi mehaanilises ja bürokraatlikus võrdsustamises, vaid kõigile võrdsete arenguvõimaluste loomises.

Nagu mainitud, on meie koolisüsteem naistekeskne. Kuid mitte ainult meie oma, sest sama fenomeni kohtab ka teistes protestantliku kultuuritaustaga maades. Üks eesti kooli väljakutse on meeste toomine õpetajaks. See lubaks lahendada ka koolides lokkavaid distsipliiniprobleeme. Meie kool vajab sooliste stereotüüpide murdmist nii poiste kui meeste puhul. Ja kui vaja, ka niinimetatud positiivset diskrimineerimist.

Seotud lood
29.10.2020 30.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto