Sisukord
Kommentaar
Tänane leht

Agaate Antson: kõigile võrdselt halvim versioon

2 min lugemist
Agaate Antson. FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees

Viimastel päevadel on meedias kirgi kütnud vanemahüvitise muudatus, mis jõustub selle aasta septembris. Peamiseks muudatuseks on hüvitise arvestusperioodi muutus, mis muudeti nüüd sotsiaalministeeriumi esindajate sõnul kõigile võrdseks. Võrdseks see muudeti, aga millise hinnaga.

Vana süsteem oli ebavõrdne, selles pole kahtlustki. Sotsiaalministeeriumi perepoliitika osakonna juht Pirjo Turk on nii suhtluses Postimehe ajakirjanikuga kui ka teistes väljaannetes rõhutanud, et vana arvestusperiood võis jääda kas hiljutisse või väga kaugesse aega. Mis aga on kommunikatsioonis kaotsi läinud, on see, et nüüd kehtestatakse kõigile ühiselt see arvestusperiood, mida Turk ise nimetas vana süsteemi puhul «väga pikaks perioodiks».

Varem olid eelisolukorras need, kes sünnitasid kas aasta alguses või lõpus. Kõige ebavõrdsemas seisus olid vana süsteemi järgi septembris või oktoobris sünnitajad, kuna nende vanemahüvitis arvutati üheksa kuu taguse aja ehk eelmise kalendriaasta tulude järgi. Uues vanemahüvitises kehtib aga kõigile naistele võrdselt vana süsteemi kõige ebavõrdsem versioon. Ehk siis nüüd kehtib kõigile raseduseelne 12 kuu pikkune periood.

Kui ilma selge teavitustööta hakatakse vanema sissetulekut vähendama, tuleb seda selgelt öelda, mitte esmajärjekorras võrdsusest rääkida.

Probleem ei olegi ehk niivõrd selles, et vanemahüvitise summat paljude palgatöötajate jaoks kahandatakse, vaid info edastamises. Sellised muudatused, kus hakatakse seadusega kellegi sissetulekuid vähendama, peavad olema arusaadavalt selgitatud. Kui suvel sünnitav noor ema hakkab saama iga kuu 260 eurot vähem, siis teda ei lohuta, et 2020. aastal muutub teiste perede jaoks süsteem (kuid mitte sissetulek!) veidi paremaks. Tema kaotab vanemahüvitises, kuid talle aasta pärast kehtima hakkavad hüved nagu 30-päevane isakuu ja paindlik vanemahüvitise graafik ei laienegi.

Sotsiaalministeeriumilt on kõlama jäänud aga võrdsuse ja vanemahüvitise süsteemi täiustamise argument. Kas seda, et reaalselt nii paljude inimeste sissetulekud vähenevad, oleks inimesed pidanud ise kodus kalkulaatorit kasutades välja nuputama, kui Postimees poleks teemat tõstatanud?

Pentsikud olid ka hiljem ERRile antud intervjuus ilmunud selgitused, nagu oleks meedias ilmunud väide arvestusperioodi eostamishetkest arvutamisest vale. Kusagil polegi väidetud, et nüüd hakataks näpuga järge ajama, mis kuupäeval laps tehti. Lapse sünnikuust üheksa kuud tagasi lugedes saame aga ligikaudse aja, mil laps eostati, ning tõenäoliselt on see ka põhjus, miks valiti arvestuseks üheksa kuu ja mitte näiteks kuue või viie kuu eelne periood, mis oleks naistele oluliselt soodsam olnud.

Loomulikult ei ole paarisaja euro kaotus või võit pereplaneerimise otsuse tegemisel argumendiks, kuid kahtlemata on väikelast üles kasvatades iga sent arvel. Kui ilma selge teavitustööta hakatakse vanema sissetulekut vähendama, tuleb seda selgelt öelda, mitte esmajärjekorras võrdsusest rääkida.

Seotud lood
22.01.2019 24.01.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto