Sisukord
Eesti
Postimees

Tulumaksuseadus karistab aasta lõpus sünnitajaid

3 min lugemist
Laura Roop peab tütre Lorena kasvatamise kõrvalt riigile tagasi maksma üle 500 euro, sest sünnitus langes n-ö valesse kuusse.  FOTO: Kristjan Teedema

Tulumaksuseaduse muutmisel ei tulnud ükski rahanduskomisjoni liige selle peale, et kui mitme kuu peale mõeldud sünnitushüvitis makstakse välja aasta lõpus, tuleb naistel tuludeklaratsiooni järgi hakata juurde maksma. 

Peagi saabub tuludeklaratsiooni esitamise aeg. Möödunud aastal muutunud tulumaksuseaduse tõttu ootab aga paljusid aasta lõpus sünnituspuhkusele jäänud naisi ees kohustus maksta riigile juurde; aasta keskel või alguses sünnitajaid see ei puuduta. See tähendab, et mõned naised jäävad riigile võlgu puhtalt «valel ajal» sünnitamise tõttu.

Novembris sünnituspuhkusele läinud Laura Roop avastas maksuameti lehelt, et peab lapse saamise tõttu riigile tagasi maksma üle 500 euro. Sealjuures ei kasutanud ta tulumaksuvaba miinimumi isegi täies mahus ära.

«Ehk oleks tarvis valgustada naisi, kes kavatsevad lähikuudel lapsi tegema hakata,» hoiatas ta oma kogemusest lähtudes – kui selle plaani elluviimisega lähikuudel alustada, jääkski sünnituse aeg nagu temalgi aasta lõppu.

Kui naine jääb enne lapse saamist sünnituspuhkusele, siis maksab haigekassa talle korraga välja 4,7 kuu palga. Selle raha eest tuleb elada pea viis kuud ja alles siis hakkab laekuma vanemahüvitis.

Kuna aga hüvitist osade kaupa välja maksta pole seaduse järgi võimalik ning lapse sünnikuupäeva teatavasti edasi lükata ei saa, ongi aasta lõpus sünnituspuhkusele jäävad naised praegu sundseisus.

Haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna juhataja Evelin Trink möönis, et haigekassa peab seadust järgima ja sünnitushüvitise korraga ühes summas välja maksma.

Haigekassa ei saa valida

«Haigekassal ei ole võimalik kahjuks valida, millal või kuidas hüvitist maksta,» selgitas ta ja lisas, et ravikindlustuse seaduses on sätestatud nõue, mille järgi tuleb hüvitis välja maksta 30 kalendripäeva jooksul hetkest, mil lapseootel naise tööandja esitab haigekassale sünnituspuhkuse soovi.

Mingisugusest ühekordsest lisatulust seega rääkida ei saa, sest ühekorraga saadud suurema summaga tuleb hakkama saada veel mitu kuud. Selsamal põhjusel ei mõjuta muudatus ka aasta keskel või alguses sünnitajaid, kuna sellisel juhul jäävad sünnitushüvitisele järgnevad ilma sissetulekuta 4,7 kuud samasse aastasse. Uues tulumaksuseaduses seda aga arvesse pole võetud ning ebavõrdsesse seisu jäävad seega need naised, kes pole osanud oma rasedust kavalamalt planeerida.

Ebavõrdsesse seisu jäävad need naised, kes pole osanud oma rasedust kavalamalt planeerida.

Analüütikuna töötanud Kaja Sõstra võttis samuti selle teema südameasjaks, kuna temagi tütar peab seaduse suhtes ebasoodsal ajal sünnitamise tõttu riigile tulumaksu tagasi maksma. Ta arvutas välja, et praeguses olukorras kaotavad need, kes teenivad 900–1500 euro suurust palka, kuid üle 1500 euro saajad ja eriti 2000–2500-eurost palka teenivad naised isegi võidavad olukorrast. Suurema palga saajatele niikuinii tulumaksuvabastus ei kehtiks. Kui neile aga aasta lõpus makstakse mitme kuu palk ette ära ning aasta algul mööduks mitu kuud seega sissetulekuta, siis tekib neil sünnitusele järgneval aastal õigus aastatulude pealt tulumaksuvabastusele ning riik maksab neile raha tagasi.

Põhimõtteliselt tähendab see, et samas olukorras olevad vaesemad naised peavad riigile peale maksma, samal ajal kui jõukamad rikastuvad veelgi.

Sõstra nentis, et noored naised teavad seadustest paraku üsna vähe. «Levib arusaamine, et kui tuludeklaratsiooniga tulumaksu juurde maksma ei pea, siis on kõik hästi. Paljud minu tütre saatusekaaslased ei saanud probleemist aru või soovitasid maksuvaba miinimumi nulliks teha, et siis ei pea tulumaksu juurde maksma. Neile ei jõudnud üldse kohale, et tegelikult nad maksavad ju niimoodi lisatulumaksu varem ära, aga tulemus sellest ei muutu. Ikkagi on riigi poolt pealesunnitud ettemaksuga tekitatud neile lisatulumaksukohustus,» selgitas ta.

Seaduse loojad polnud teadlikud

Tulumaksuseaduse muudatuse eelnõu on koostanud rahandusministeeriumi maksupoliitika osakond, kelle sõnul oli eesmärk kohelda kõiki maksumaksjaid võrdselt.

«Maksuneutraalsuse tagamiseks kehtib üldreegel, et tulusaajaid koheldakse maksuvaba tulu suuruse arvutamisel ühtmoodi, olenemata tulu liigist,» ütles ministeeriumi kommunikatsioonijuht Siiri Suutre. Asjaolu, et järgneval aastal elab sünnituspuhkusele jäänud naine veel mitu kuud sissetulekuta ning seega ei saa tema puhul maksumaksjate võrdsest kohtlemisest rääkida, ministeerium ei kommenteerinud.

Suutre pakkus välja, et olukorda oleks võimalik aasta lõpus sünnituspuhkusele jäävate naiste jaoks lahendada niimoodi, et sünnitushüvitis makstaks välja osade kaupa. Niisiis, tulumaksuseaduse puudulikkuse tõttu tuleks minna ravikindlustuse seaduse muutmise kallale.

Olukorda oleks võimalik lahendada niimoodi, et sünnitushüvitis makstaks välja osade kaupa. 

Kuigi tulumaksuseaduse muudatuste koostaja oli rahandusministeerium, oleksid selle puudusi pidanud märkama toona riigikogus eelnõu menetlemist juhtinud rahanduskomisjoni liikmed. Kõik Postimehega suhelnud liikmed aga tõdesid, et see aspekt ei tulnud seadust arutades jutukski, kuigi selle ebavõrdsust tunnistavad tagantjärele kõik. Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin (KE) ütles esmalt Postimehele, et kirjeldatud juhul on vaja teha erand ja kaod ka tagasiulatuvalt kompenseerida, kuid vastava ettepaneku jätab ta järgmise riigikogu koosseisule.

Hiljem võttis Stalnuhhin uuesti Postimehega ühendust ja kinnitas, et üritab probleemiga siiski veel enne valimisi tegeleda. «Uurime võimalust veel selles koosseisus muudatuse kaudu mõnes muus seaduses probleem lahendada,» ütles ta. Mõne aja pärast saatis sama kinnituse ka teine komisjoni liige, Stalnuhhini parteikaaslane Kersti Sarapuu.

Seotud lood
23.01.2019 25.01.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto