Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
20.01.2020
Jõulud Eestis: naine kaotas rusikahoobist põrna, ema lõi pojale noaga kuklasse (10) Eesti Tartu pikaaegne võimuliit tüürib lahutuse poole Minister Kiik jälle ministrite Helmete hambus Võimuliit ajab laste kodakondsuse asjas oma jonni Tallinnas Kalamajas leiti uus kalmistu Saaremaa surmakutsar võib peagi tunnistusi anda (3) Ülevaade ⟩ Riigifirmade nõukogusid ootab suurpuhastus (27) Võrtsjärve lähedalt leiti sööstpommitaja piloodi säilmed (1) Koalitsioon ruttas ise pensionireformi muutma (6) Tuntud tohter arvati perearstide seltsist välja Alaveri saatus jääb sakslaste otsustada (16) Jaaganti poliitikaradar. Pean saama oma tahtmise, muidu suren! (3) Välistööjõu palkamise karmistamine paneb vastutuse ettevõtjate õlgadele (24) Mobiilsed kiiruskaamerad tegid mullu üle 22 000 trahvi Keskerakonna Tartu-kriis võib partei võimult viia (10) Kallis uuring ei saa kõrgepalgaliste palgalõhest sotti (10) Suur ülevaade: milles Savisaare protsessi osalisi süüdistati ja kuidas kaitsjad peale jäid (1) Otepää vallavanem sai kahtlustuse omastamises (4) Majandus Laokil autoromud korjatakse kokku Eesti maksumaksja doteerib Hiina nänni tellimist Tesla tõuseb võimsalt (6) Taavet liidab endaga Koljati Boeingu õnnetu aasta Naabrid veavad Eestis ebaseaduslikult kaupa laiali (20) Riigikogu võttis 5G-konkursi luubi alla Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles (1) Kohus tunneb kuumas äritülis kuriteo hõngu (1) Uus seadus ei aita puuküürnikust lahti saada (7) Autoettevõtete liidu juht: kuidas sa leiad inimese, kes 600 euroga rooli taha istuks? (19) Välismaa Migratsioon, nafta ja terrorism ehk miks hoolida Liibüas toimuvast Taani kaitseväe juhataja: saadame Eestis teisele poolele sõnumi valmisolekust Moskva vähihaigla õudused iseloomustavad probleeme Vene tervishoius Postimehe reportaaž: iga hajevil tsiviilpiloodi tuvastamine maksab NATO-le kümneid tuhandeid eurosid (1) Zelenskõi andis peaministrile teise võimaluse (2) Trumpi kaitse mureneb (2) Putini viimatine üllatus Horvaatia plaanib Emmanuel Macroni ümber veenda Indias võeti mõõtu härjataltsutamises Ühendriikidele läheneb taas migrandikaravan Hiina koroonaviirus jõudis üle mere Jaapanisse Arvamus Kalev Stoicescu: algas üleminek Putinilt Putinile Andi Hektor: nii nad tapsidki meie rahvuskultuuri Ahti Asmann: kas Eesti on valmis loobuma põlevkivist 125 miljoni euro eest? Kaja Kallas: valitsuse punased jooned murrab koostöö riigikogus Aleksei Lotman: Eesti riik vajab küpseid metsi ka 150-aastasena Juhtkiri: sisseränne vs. väljaränne Juhtkiri: Saaremaa juhtumi õppetunnid (10) Tarvo Madsen: mõtestamata abi Ebaprofessionaalne poliitik (11) Kõige ausam mees (4) Midagi pole veel lahenenud Meie Eesti Jako Kull: vaimufookus ja vaimukari (2) Leelo Tungal: vastutajad maksavad ka surnud raudset ruuna (5) Aleksei Lotman: transpordi-keskkonna umbes sõlmed (4) Yoko Alender: Rail Baltic viib Eesti idast läände (36) Kadri Tammepuu: doonorid otsustavad Organidoonorlus: kümnes kõhunääre tuli Rootsist Heli Pilt: uue südamega tulid kaasa uued õed-vennad Aimar Altosaar: algatushimulised eestlased Neveli Niit: «Start-up’i tehes langetad karme valikuid» Henrik Kutberg: idufirmade lumepall lükati veerema 20 aastat tagasi Kultuur Õnneauk vanadekodu seinas Puudulik katse portreteerida koreograafe Paks Värdjas, kõrged kontsad ja rahvuskonservatism Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini (1) Alandamine laval, kellele ja milleks? (3) Fred Jüssi ja Indra võrk (1) Vanasti oli rohi sinisem? Südames elav aeg ja hallid härrad Kui kuulaja ei tule Pia Frausi juurde, siis Pia Fraus tuleb kuulaja juurde Teekond Fred Jüssiga: kuidas saada heaks inimeseks? (1) Sport Kas Kalev/Cramo murrab nukra mustri? Haaland esimest, Haaland teist, Haaland kolmandat korda! Mudast priiks ja pilk unistuse poole. On’s see reaalne? Ajalugu teinud McGregor noomis «eksperte» Priit Pulleritsu kolumn: mõnus on peksta Venemaad (5) Sportlase psühholoogiline väljakutse: kuidas saada pingega sõbraks Reim alistas Kristali, mõlemad otsivad väravakütte Leedulased tunnustasid Erki Noolt Eesti käsipallikoondis lõpetas viimaks võidupõua «Nii Anetil kui ka Kaial on head võimalused saada kolmandasse ringi.» (1) Eesti medalisaju saladus: head kaaslased Ermits: õlekõrsi jääb üha vähemaks Talvise laulupeo suur juubel – eesmärk, mille nimel elada (1) Eesti teenis noorteolümpialt kaks kulda ja pronksi Mootorispordimaailm leinab: lõputud liivaväljad nõudsid järjekordse inimelu Nüriks jäänud Kalev/Cramo kaotas Ventspilsile Üks murranguline matš võis sillutada tee olümpiale Tervis Eluohtlikke kukkumisvigastusi saab ennetada lihtsate moodustega Täppismeditsiin aitab ravile allumatu vähiga võidelda Salakaval puugihaigus külvab mõistmatust ja kannatusi (3) Inimeste heldus aitab tõbesid alistada Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Kliima Kliimaneutraalsusega venitamine toob Eestile 125 miljonit (3) Soe vesi tappis miljoneid merelinde (1) Bioloog seletab: kuidas meile keskkonnaküsimustes laste, koerte ja maakeradega kärbseid pähe aetakse (11) Kliimamuutus lööb sakslaste juurdunud elu kõikuma (23) Kümnendi lõpus on kliimaselgus veel väga kaugel (3) Nessun dorma ehk täna öösel ei tohi keegi magada (3) Pelletite põletamine kõrvetab näpud (20) REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Merendus Tankerid pumpavad vene gaasi Eesti vetes ümber (2) Nord Stream 2 lükkub määramatusse tulevikku (2) Avameretuulepargis hakatakse rannakarpe kasvatama (2) Sonaritehnika avab hüdrograafidele merepõhja saladused Luba käes, väga palju on teha Omaani politsei suurtellimus lööb Saaremaa laevafirma äri õide (7) Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Tallinn Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Kaubarändur Aasias: Laoses varu mõnuga kannatust Vene hing külmetab Hiina piiri ääres Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale AK EKI keelekool: rutiini sinine puru Peeter Padrik: mida saame teha enne vähktõve ravi Jelena Skulskaja: mis jääb järele teatrist? Ainult mälestus südamesse (4)
Kangelased, puutumatus ja reostus maailma lõpus (1)
Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini (1) JUURIKAS. Mida toob aasta 2020? (1) Võlu on pisiasjades Aja auk. Tõrksa taltsutamatus Nädala plaat: Limp Bizkit pesumasinas Kujundid contra tõed (1) Vikerkaar loeb. Põue ketserlikud peatükid Arter Kuulus ahistamisskandaal, mis jätab pealtnägijad külmaks (1) Priit Pullerits tunnistab üles: kuidas ma tulistasin tuumavõimekusega raketti Riina Õun: «veganinahk» on tegelikult PVC-plast Kuidas valmistuda suusamaratoniks, kui lund ei ole ega tule Lapsepõlveunistus sai teoks Patuse laisklemise kiituseks (4) Kuidas käituda iseenda matustel? Kuno Tammearu: Eestis juuakse liiga palju, sealt ka väga paljud rängad õnnetused (7) Kas kuningakoja muutuste tuul vaibus rassismi ja kõmupressi survel? (1) Briti kokk Kirk Haworth Tallinnas: "Puuk tegi minust vegani." Homses Arteris: läbipõlemisohus päästjad, raketid ja lumenälg Maa Elu Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima? (2) Muhu lihatööstus pakub kohalikku lambaliha Kuidas ananassist endale toataim kasvatada Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Mida uut toob 2020. aasta PRIA klientidele Põllumehi ootavad muudatused „Are Stockmannis” käiakse teise ringi kaupa ostmas kogu Eestist Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust (1) Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe (1) Üle poole Eestist pildistati ortofotodele Tartu Müts-müts! veeres mürakas kivi ja prantsatas läbi kuuri katuse Oravad lahendavad Tartu võimukriisi Priit Pullerits: suur mõõduvõtt paistab lootusetu Jaanus Libek: metsa ja puidu väärtusest Kunstimuuseum kavandab Raadile skulptuuriparki Selgusid Tartu uute aukodanike kandidaadid Professor Peep Talving vaeb kliinikumi usalduskriisi ja pakub nõu, mida teha Artur Kuusi karikatuur: don Toots ja Sancho Panza Nils Niitra: Tartu annab vana hullumaja erafirma buldooseri hoolde (7) Vald õpib koos linnadega kaasavat valitsemist Suusamatk kasvas kiiresti tuhandete rahvapeoks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Riigikokku pürgiv ülikooli kantsler: Tallinn ei saa pahatihti Tartust aru

5 min lugemist
Meelis Luht FOTO: Margus Ansu

Tartu Postimehe ajakirjanikud intervjueerivad riigikogu valimiste eel igast suuremast erakonnast üht Tartus kandideerivat inimest. Igal küsijal oli voli ise otsustada, millise kandidaadi ta nimekirjast vestluspartneriks valib.

Ülemöödunud aasta suvest Tartu ülikooli kantsleri ametit pidanud ja nüüd sotsiaaldemokraatide nimekirja neljanda numbrina riigikokku kandideeriva Meelis Luha meelest ei ole tallinlased ja tartlased Eesti asjadest rääkides pahatihti samal lainel. Tartust tuleb rohkem rääkida, leiab ta.

Meelis Luht, te saite kantsleriks vähem kui poolteist aastat tagasi. See peaks olema prestiižne ja väljakutseist pakatav koht. Seepärast tundub teie pürgimine riigikokku üllatav. Miks te seda teete?

Olen suurema osa elust töötanud meediaga seotud ettevõtetes ja seetõttu on ühiskondlik elu – see, mis toimub riigis ja maailmas laiemalt – mulle alati korda läinud. Olen ülikoolist saati kuulunud niinimetatud aktiivi sekka.

Pealegi kandideerisin kantsleriks siis, kui rektor oli veel Volli Kalm, ja me leppisime temaga kokku ka esialgsed plaanid. Ühtlasi hindasin toona, nagu selliste elumuudatuse puhul ikka, kuivõrd ma meeskonda sobin. Kui Kalm ootamatult meie seast lahkus, tekkis minussegi tühi koht, mis on osaliselt siiani täitmata. Situatsioon ei saa paratamatult olla enam samasugune kui siis, mil me esimesi kokkuleppeid tegime.

Teisisõnu, te väidate, et ei saa praegu kantslerina teha päris seda, milles Volli Kalmuga kokku leppisite.

Võib ka nii öelda. Meil oli plaan kogu ülikooli struktuuri vaadata ühe tervikuna ja võidelda selle eest, et meil oleks ühtne ülikool, mitte neli väikest ülikooli ehk neli valdkonda koos keeruka tugistruktuuriga. Lisaks muudab olukorra keeruliseks see, kui sul on ühe aasta jooksul kolm ülemust. Kõik pole laabunud plaanitult.

Ühtlasi ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et kantsler on ülikoolis rohkem administraator. Ta ei tegele kuigi palju maailmavaateliste või poliitiliste otsustega, tema asi on vaadata pigem seda, et tuled põleks ja arvutid töötaks. Mulle seevastu lähevad haridusküsimused väga korda: olen olnud pea kümme aastat Miina Härma gümnaasiumi hoolekogus, viimases otsas ka selle esimees ning palju kokku puutunud teistegi koolidega.

Täpsustame. Kas saan õigesti aru, et te väga ei tahagi enam kantsler olla?

Ehkki diplomi järgi on mul kitsam eriala (turundus ja kaubandus – RR), olen ettevalmistuselt siiski pigem majandusteadlane. Kui ma Saksamaal õppisin, olid minu teemad seotud rahva- ja riigimajandusega. Seepärast, jah, tunnen, et saaksin oma teadmisi paremini rakendada, kui mul oleks teistsugune positsioon.

Aga praegu on mul tööleping ülikooliga ja oma töös ma kandideerimise tõttu mingeid järeleandmisi ei tee. Kui osutun valituks, lähen riigikokku.

Miks just sotsiaaldemokraatide nimekirjas? Erakonna liige te pole.

Alustasin oma erialast tööd ajakirjanikuna. Ajakirjaniku roll on kuulata kõik asjaosalised ära ja asuda võimaluse korral nõrgemate kaitsele.

Kui me 1990. aastatel lõime majandusmudeli, siis said valitud mängureeglid, mis aitasid riigil hästi käivituda. Aeg on edasi läinud, kuid oleme selles mudelis endiselt kinni, olgu siis jutt maksusüsteemist, eelarve printsiipidest või muust. Paraku maailm kihutab meil suure kiirusega eest ära, me ei kohane piisavalt kiiresti.

Nüüd peaksime tegelema rohkem sotsiaalsete väärtustega. Varaline jaotus, mis 1990. aastatel tekkis, on süvenenud: sinna, kuhu kapital siis liikus, on aina juurde voolanud ning mujal pigem vähemaks jäänud. Need, kes siis olid kehvas olukorras või on hiljem kehva olukorda sattunud, ei saa enam sealt välja.

Selle pärast olengi sotsiaaldemokraatide nimekirjas.

Tartu loob Eesti majandusest kümme protsenti, mida on riigi suuruselt teise linna kohta selgelt liiga vähe.

Ebavõrdsuse vähendamiseks on kaks võimalust: sa kas annad vaesematele vahendid, millega nad saavad omal jõul end rikkamatele järele rebida, või asud ühiskonnas jõukust jõuga ümber jagama. Sotse peetakse pigem teise lähenemise pooldajateks. Kuidas teie hoiakutega see arusaam klapib?

Arvan, et siin on tegu pigem nõukaajast pärit väärarusaamaga. Meil võideldakse endiselt kommunismitondiga, mis on hoopis midagi muud kui nüüdisaegne sotsiaaldemokraatlik ehk liberaalne ja võrdseid võimalusi soosiv maailmavaade.

Sotsiaaldemokraatia ei tähenda seda, et kelleltki võetakse midagi ära. Vaadake näiteks Rootsit. Seal ei võeta midagi ära, vaid panustatakse järjepidevusse ning ka väikeste tegijate – kaasa arvatud väiketalunike – arengusse.

Kui tahtsin Eestis talumajapidamisega algust teha ja läksin PRIA kontorisse, ei näinud ma seal tükk aega ühtegi inimest. Kui lõpuks üks kusagilt tagatoast välja ilmus ja ma talle oma plaani lahti rääkisin, ütles ta vaid ühe lause: siit ei saa te mitte midagi.

Mina tahaks küll seista selle eest, et väikeettevõtlust toetataks nii taristutoetuste, maksusoodustuste kui ka muude meetmetega.

Mind teeb murelikuks ka see, et regionaalarengust rääkides pannakse sageli Tallinn, Harjumaa ja Tartu ühte patta kui jõukad piirkonnad. Aga kui me vaatame majandust arvudes, siis luuakse pea kaks kolmandikku väärtusest Tallinna ringtee sees. Tartu loob Eesti majandusest kümme protsenti, mida on riigi suuruselt teise linna kohta selgelt liiga vähe.

Tartut kiidetakse selle eest, et meil on Playtech ja teised IT-ettevõtted, mis ongi hea, aga tõsi on seegi, et nende loodud lisandväärtus rändab suuresti Eestist välja. Siin on järgmine küsimus, millega tuleks tegeleda: kuidas saaks riik aidata kaasa, et nutika töö tulemust jääks rohkem Eestisse.

Mis puudutab Tartut, siis ei saa me endiselt üle ega ümber ühendusteedest. Selleks et majandus kosuks, on vaja korralikku maanteed. Töötasin kunagi Kroonpressi trükikojas ja mäletan hästi, kui suurt rolli mängis võistluses Tallinna Printalliga see, et meil oli kauba liigutamiseks vaja lisaks läbida 200 kilomeetrit üsna kehva maanteed.

Majandusteadlane Urmas Varblane ütles Tartu Postimehele, et Tartu tulevik on tume, kui me midagi teistmoodi ei tee. Kui juba Varblane nii ütleb, siis on see tõsine probleem. Jah, kui vaadata suuri ettevõtteid, millele Tartu toetub, siis ega neid meile eriti juurde tekkinud ei ole – on ikka Estiko, A. Le Coq, Kroonpress ja veel mõned. Rajatud on pigem kaubamaju, mis on lihtsa tulu teenimise kohad ega loo suurt lisandväärtust.

Siin haugatavad tallinlased nüüd vastu: ise te ju ei taha areneda, miljard eurot investeerida lubanud tselluloositehase mehed peksite suure hala saatel minema.

Me siin Tartus arvame, et Tallinn saab meist aru. Tegelikult ei saa, oleme võõrandunud. Kui vanasti sattusid inimesed siia kasvõi selleks, et Kuutsemäele suusatama minna, siis nüüd ei tee nad enam sedagi, sest neil on lihtsam ja odavam Austria mägedesse minna.

Tartust tuleb rohkem rääkida ja selgitada, et kõik lahendused ei ole mustvalged. Tselluloositehase puhul oli ju algusest peale näha, et neil inimestel endil pole seda miljardit kusagilt võtta, ehk vaid sada miljonit, kui nende avaldusi õigesti tõlgendasin. Ülejäänu pidanuks tulema väliskapitalist või laenust. Välisinvestoritel, kes pidanuks enamiku rahast tooma, poleks Tartu elukeskkonnast olnud sooja ega külma. Ja jutt sellest, et Tartu piirkonda jääb 600 inimese jagu lisandväärtust, ei vastanud tõele, sest suurem osa seda sorti tehase antavast väärtusest rännanuks mujale. See risk, mille me oleks oma keskkonnale asetanud, poleks olnud seda väärt. See polnud aus kaup ei üht- ega teistpidi.

Kantslerina te näete lähedalt, kuidas ülikool majanduslikult toime tuleb. Kust teie hinnangul kõrghariduse ja teaduse king kõige enam pitsitab?

Kõige suurem probleem on ikka palgad. Kui võrrelda teadlaste tasusid sellega, mida teenivad näiteks sama valdkonna IT-inimesed, kellest eespool juttu oli, siis on vahe tihti kahekordne, kui mitte suurem.

Eesti 200 tõi ootamatult valimiskampaaniasse sõna «segregatsioon». Ainus koht, kus lisaks Tallinnale ning Ida-Virumaale on põhjust eesti ja vene kogukonna eraldatusest rääkida, on Tartu. Kuivõrd teie siin probleemi näete?

Nii ja naa. Kui vaadata linnaosi, kus elavad peamiselt venekeelsed inimesed, siis on erinevus muu linnaruumiga tajutav. Samas ei ole eestlaste ja venelaste väärtushinnangutes olulisi erinevusi. Need, kes ei takerdu keelebarjääri, ei taju ka pinget. Tean venekeelseid lapsevanemaid, kes on teadlikult oma lapsed pannud eesti koolidesse ja eesti lasteaedadesse – isegi siis, kui nende endi integreeritus pole olnud parim. Suund on õige.

Ida-Virumaa on muidugi omaette teema. Nõukogudeaegne tööstus ja tugistruktuur on seal hävinud ja palju inimesi väärilise tööta. Seal aitab ainult uute töökohtade loomine.

2 KÜSIMUST


Tartu Postimehe ajakirjanikud on kokku leppinud, et küsivad valimisusutluste sarjas kõigilt intervjueeritavatelt ühtviisi kaks küsimust, mis puudutavad Tartu elujõudu ja Eesti kahe suurema keskuse ühendust.

Milliseid samme pakute selleks, et Tartu elanike arv oleks taas üle 100 000?

Tartust peab saama Eesti, mitte Lõuna-Eesti tõmbekeskus. Selleks peab Tartu olema Tallinnaga ja ülejäänud maailmaga väga hästi ühendatud.

Mis aja jooksul tuleks Tartu-Tallinna maantee 2 + 2-rajaliseks ehitada? Kust saada selleks raha?

7–10 aasta perspektiivis peaks see olema võimalik. Kui vaadata ka teiste erakondade tänavusi lubadusi, siis on kõik hakanud maanteedest rääkima ja seetõttu peaks olema võimalik kokkulepped saavutada. Et Eesti on praegu Euroopa Liidus kõige väiksema võlakoormaga, siis ei tohiks ka laenu võtmist välistada.

Seotud lood
18.01.2020 20.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto