Võru vald teatas aga ootamatult, et on ettevõtmise suhtes skeptiline. «Kutsume kõiki üles uurima MTÜ-lt projekti tausta, lugema hoolikalt lepinguid ja kaaluma võimalikke tagajärgi. Arvestada tuleb ka võimalusega, et MTÜ ei suuda ühendusi valmis ehitada,» teatas vald. Eesti Andmesidevõrgu veebilehe andmeil on aga Võru vald samuti MTÜ asutajate seas.
«Võru vald on loomulikult teadlik MTÜ Eesti Andmesidevõrk teavituste saatmisest ja pakkumistest, kuid seda vaid sarnaselt kõigi teistega ehk läbi meediakanalite. Vald ei ole projekti elluviimisega ja liitumiste ehitamisega seotud ning ei saa anda mingeid garantiisid, et MTÜ Eesti Andmesidevõrk lubatud liitumised ka valmis ehitab,» teatas omavalitsuse oma Facebooki lehel.
Projekt soojendati üles
Aktsiaseltsi eelkäija ning üks osaline MTÜ Eesti Andmesidevõrk alustas projekti «Internet koju» tegelikult juba 2017. aastal ning huvi liitumise vastu oli väga suur – kogunes ligi 20 000 sooviavaldust. See oli aeg, mil toonane sotsist IT-minister Urve Palo omavalitsust just selliseid projekte algatama kutsus.
«Paraku juhtus sedasi, et ministeerium otsustas lubatud toetuse andmisest loobuda. Ilma riigi toetuseta ei suuda kohalikud omavalitsused miljoneid eurosid maksvat projekti ise ellu viia. Saades teada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsusest loobuda toetuse andmisest, jäi projekti käivitajatel kaks valikut: kas loobuda või otsida alternatiivset rahastusmudelit. Otsustati viimase kasuks, sest probleem maapiirkonnas on tõsine ja inimestele sai ka lubatud, et kohalikud omavalitsused on võtnud selle teema lahendada,» selgitas Postimehele Eesti Andmesidevõrgu ASi juhatuse liige Keijo Lindeberg.
Olgu märgitud, et Lindeberg on tegelikult pealinna advokaat, kes on pandud juhtima ka ettevõtte valdusfirmat United Broadband Capital OÜ, kes kogub projekti tarvis erainvesteeringuid.
Investorid varjus
Lindebergi sõnul jõutigi pärast pikki läbirääkimisi kokkuleppele erakapitaliga, kes rahastab projekti pikaajalise investeeringuga. Kuna erakapital soovib oma investeeringult ka teatud tootlust, siis ei sobinud enam ka MTÜ vorm ning loodi eraldi aktsiaselts. Erainvestorite nimesid ei soostu ta veel nimetama, kuid lubab seda teha peagi, kui nimekiri lukus.
«Kokkulepe on, et aktsiaseltsis on erakapitalil 50-protsendine osalus ja kohalikel omavalitsustel 50-protsendine osalus, mis omandatakse läbi MTÜ. Tänaseks pole aktsiakapitali jaotamine tõesti lõpuni viidud, kuid see tehakse ära lähinädalatel,» kinnitas Lindeberg. United Broadband Capital OÜ eesmärk on advokaadi sõnul tegutseda avatud investeerimisettevõtte põhimõttel ja kõik, kellel on huvi investeerida lairiba valdkonda, on oodatud läbirääkimistele.
Mis puutub projekti enda käekäiku, siis alates selle nädala algusest on hakatud projekti «Internet koju» aktiivsemalt reklaamima ja huvi selle vastu on endiselt suur. «Esimese ööpäevaga sõlmis liitumislepingu ja tasus liitumistagatise üle 1000 inimese. See näitab, et meie otsus projektiga edasi minna oli kindlasti õigustatud,» märkis Lindeberg.
Selle projektiga hakatakse valguskaablit inimesteni viima 153-eurose ühekordse tasu eest. Üle riigi samasugust projekti vedav Elektrilevi küsib sama teenuse eest 200 eurot. Kui poole aasta jooksul pärast interneti saamist pole klient hakanud internetti või teleteenuseid tarbima, tuleb tal maksta 36 eurot aastas võrgu üleval hoidmise tasu. Asi selles, et ettevõtmine teenib raha tagasi teenust pakkuvatelt telekomiettevõtetelt vahendustasuna.
Projekti eestvedajad lubavad, et juba selle aasta lõpuks saavad plaani järgi esimesed liitujad endale internetikaabli majja.
Samal ajal on Eestis riigi jagatud 20 miljoni euro toel hakanud internetikaableid inimeste kodusesse vedama ka riigiettevõte Elektrilevi.
