Sisukord
Arter
Postimees
18.02.2020
Lapsele võib kõige ohtlikum olla kodu (1) Eesti Paarisaja õpetaja keeleoskus alla nõutu Apteegiketid ootavad riigikogu järgmist käiku Saeveskit ähvardab materjalipuudus Majandus Yandex.Taxi tegutseb Eestis seadusvastaselt (1) Alaealine saab poest suitsu ja viina lihtsa vaevaga Välismaa Lätlased kutsuvad tüli tõttu boikoteerima Taani suhkrut ja Lego klotse (2) Torm Dennis uputas Suurbritanniat Turistitõkke püstitamine Rooma sümboli ümber ärritab ajaloolasi Arvamus Juhtkiri: igav ja turvaline Balti riik (1) Aimar Altosaar: hoiame oma au ja väärikust Krista Kodres: humanitaarteadused, kunstid ning teadmistepõhine Eesti Neeme Raud: Trump peab silmas raha ja kasu Sandra Haugas: haridus ja pered ei vaja koolikatseid Meie Eesti Erkki Koort: Kanuti aed ja uusarendus Helina Maasing: kuidas luua linnaplaneerimisega turvatunnet Kultuur Põhjus, miks ameeriklased Trumpi valivad (2) Sport Imelaps Hålandi suur unistus: Dortmundi kaudu Inglismaa meistriks Uus spordiseadus piirab sportlastele suurte stipendiumide maksmist Tervis Eestlane Aasias – kuidas trotsida koroonaviirust? Tartu Trammi Tartusse toomiseks kulub kümme aastat ja 400 miljonit eurot Mait Raava: kliinikum peab valima endale arstist juhi Eili Arula: Eesti Laulu on Tartusse väga vaja Tartumaa Kuldse Tammeoksa kandjate read täienevad Hotellipidajatel tuleb üha enam arvestada lastega peredega BMX-krossis tõid tartlased karikavõistlustelt mitu esikohta Veel neli kuud ning soomeugrilased peavad Eesti Rahva Muuseumis maailmakongressi Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Pankade poolt peale surutud viimnepäev ongi käes

6 min lugemist
  • Eesti asus eurodirektiivi täitma enne selle kehtestamist.
  • Paroolikaardi pettuste puhul oli tavaliselt tegu lastega.
  • Netipanka hakatakse sisse logimiseks kasutama sõrmejäge või näotuvastust.
Paroolikaardid kaovad ajalukku. FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Mida kõike pole pangad viimase kümne aasta jooksul proovinud – küll keelitanud, küll ähvardanud. Rahakraane järk-järgult aina enam kinni keeranud, nii et nüüd sealt enam isegi ei nõrise, vaid ainult tilgub paarikümne euro haaval. Ja ikkagi hoiavad tuhanded eestimaalased pisikesest plastkaardist kümne küünega kinni ega kavatsegi sellest vabatahtlikult loobuda. Kuid euronõuete ja pankade käest pole pääsu ning kohe on paroolikaardi viimnepäev käes.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Õigupoolest oli paroolikaardi hukk Eestis ette teada juba kümmekond aastat tagasi, ammu enne seda, kui euroametnikud surmaotsusele alla kirjutasid.

«Keegi meid ei survestanud, aga juba siis näitasid riskianalüüsid, et piltlikult öeldes võiks paroolikaardiga väga lihtsalt miljoneid üle kanda,» selgitas Otsasoo, miks otsustasid Eesti pangad kümme aastat tagasi ühiselt hakata paroolikaartide kasutamist piirama. «Paroolikaart oli hästi lollikindel, aga selle võrra haavatavam.»

Piilmanni sõnul on see üks väheseid kordi, kui reageeriti enne suure pettuse toimepanekut. «Oleks piisanud sellestki, kui keegi oleks näiteks mõnes kohvikus hakanud netiliiklust jälgima. Aga me otsustasime reageerida varem, kui selle peale tullakse,» lisas ta.

Kuigi avalikult pole sellest räägitud, oli Eestis tegelikult juhuseid, kus koodikaarti kasutades tühjendati võõrast kontot. «Enamik selliseid pettusi pani toime keegi lähiringkonnast, tavaliselt olid need lapsed, kes tegid tehinguid koduarvutist ja panid pärast koodikaardi vanema kotti tagasi,» nentis Otsasoo.

17.02.2020 18.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto