Sisukord
Arter
Postimees
31.03.2020
Edukad jäävad prognoosidega jänni Eesti Arstid ja arstitudengid tõttasid Kuressaare haiglale appi (1) Haiglad otsivad töö kaotanuile uut rakendust Kelle kulul gaasiseadmed korda? (1) Esimesena märgati kollaseid liblikaid (5) Kurikaelte tehtud kahju ulatub 30 000 euroni Korraldus eriolukorra juhilt (1) Majandus Ehitajad: aeg on riigi ehitusprojektid sahtlist välja võtta (4) Euroopa tööstusmootor on silmitsi määramatusega Välismaa Kohalik vaade ⟩ Itaallased on õppinud hindama ravimina vaikust Merili Arjakas: Gantz hüppas Netanyahuga ühte paati Harry ja Meghan jätavad kuningakoja seljataha Arvamus Herman Kelomees: kartulikoored 2020 (13) Kristjan Järvan: laen on surnud, elagu laen (5) Margus Punab: koroonakriisi lõpetab vaid karjaimmuunsus (16) Triin Remmelgas: lihasöömise kahjud võimenduvad (13) Juhtkiri: pausiaja abivahendid Kultuur ERR avab uue voogedastusteenuse Mis asi on e⁻lektron? Miles Davis: rahutu muusiku portree Sport Erich Teigamägi: vaatame eelarve kriitilise pilguga üle Tervis Vägivaldsed suhted võivad eriolukorras pingestuda (1) Tartu Erivajadustega laste õpe jätkub eriolukorras kui noateral Artur Kuusi karikatuur: jõugud arutavad, kuidas korraldada töö 2 meetrise vahega KIRI: Kellele reeglid kehtivad? Päästjad kihutavad ühelt kulupõlengult teisele Perearsti argipäev: kuidas uurida meili teel kurku, kuidas veenda ja aidata Kajar Lemberi kriminaalasja algusest möödub kuus aastat (3) Kogunemiskeelule vilistanud noored said trahvi Noore kunstniku Surm lõikab kasumit Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Pankade poolt peale surutud viimnepäev ongi käes

6 min lugemist
  • Eesti asus eurodirektiivi täitma enne selle kehtestamist.
  • Paroolikaardi pettuste puhul oli tavaliselt tegu lastega.
  • Netipanka hakatakse sisse logimiseks kasutama sõrmejäge või näotuvastust.
Paroolikaardid kaovad ajalukku. FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Mida kõike pole pangad viimase kümne aasta jooksul proovinud – küll keelitanud, küll ähvardanud. Rahakraane järk-järgult aina enam kinni keeranud, nii et nüüd sealt enam isegi ei nõrise, vaid ainult tilgub paarikümne euro haaval. Ja ikkagi hoiavad tuhanded eestimaalased pisikesest plastkaardist kümne küünega kinni ega kavatsegi sellest vabatahtlikult loobuda. Kuid euronõuete ja pankade käest pole pääsu ning kohe on paroolikaardi viimnepäev käes.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Õigupoolest oli paroolikaardi hukk Eestis ette teada juba kümmekond aastat tagasi, ammu enne seda, kui euroametnikud surmaotsusele alla kirjutasid.

«Keegi meid ei survestanud, aga juba siis näitasid riskianalüüsid, et piltlikult öeldes võiks paroolikaardiga väga lihtsalt miljoneid üle kanda,» selgitas Otsasoo, miks otsustasid Eesti pangad kümme aastat tagasi ühiselt hakata paroolikaartide kasutamist piirama. «Paroolikaart oli hästi lollikindel, aga selle võrra haavatavam.»

Piilmanni sõnul on see üks väheseid kordi, kui reageeriti enne suure pettuse toimepanekut. «Oleks piisanud sellestki, kui keegi oleks näiteks mõnes kohvikus hakanud netiliiklust jälgima. Aga me otsustasime reageerida varem, kui selle peale tullakse,» lisas ta.

Kuigi avalikult pole sellest räägitud, oli Eestis tegelikult juhuseid, kus koodikaarti kasutades tühjendati võõrast kontot. «Enamik selliseid pettusi pani toime keegi lähiringkonnast, tavaliselt olid need lapsed, kes tegid tehinguid koduarvutist ja panid pärast koodikaardi vanema kotti tagasi,» nentis Otsasoo.

30.03.2020 31.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto