Sisukord
Juhtkiri
Postimees

Juhtkiri: Trump tuleb?

2 min lugemist
Donald Trump FOTO: Andrus Peegel

Võimalus, et NATO kõrgetasemeline kohtumine toimub aasta lõpus just Eestis, tundub Postimehe allikate väiteid hinnates olevat üsna suur – britid vist eriti ei tahagi seekord võõrustajaks saada. Üksiti tähendaks see ka USA presidendi tulekut Eestisse.

Eestile oleks kasulik, kui kõrgetasemeline kohtumine toimub siin. Esimene ja kõige tähtsam on diplomaatiline sõnum: NATO hoolib oma idatiiva riikidest. Korraldajamaa näitab aga NATO sees, et on valmis peale sõjalise panuse ja muu ühist koormat vedama ka võõrustajana. Korraldajatel on pisut eeliseid ka sisulistes kohtumistes. Samas, ülemäärase entusiasmi jahutamiseks lugege tänase lehe loost, mida ütleb asja kohta Sven Sakkov: kuni Trump on president, poleks üldse mõtet tippkohtumisi korraldada.

Siiski, võõrustajamaaks valimine oleks ka teatav tunnustus Eestile kui riigile, kus asjad pahanduste ja viperusteta toimivad. Nii sisuliselt kui ka korralduslikult. Tuuaksegi esile, et Eesti ametnikud ja poliitikud said ELi eesistumisega kenasti ja sujuvalt hakkama. See polegi nii tavaline, ka mitte hoopis suuremates riikides.

Peale selle on USA presidentide tegemised ja käigud, kes ses ametis parasjagu ka poleks, alati kogu maailma meedia tähelepanu all. Praeguses praktikas kipub see küll välja nägema nii, et telekanalid Fox või CNN esitavad Donald Trumpile pressikonverentsil mõne ameeriklaste sisepoliitikat puudutava küsimuse. Asukohamaa ja kohtumise tegelikud teemadki on meedia jaoks nii-öelda foonil. Seega, tohutut Eestile keskenduvat tähelepanu pole põhjust oodata, ent natuke vast siiski.

Ka diplomaatias on loomulik küsimus, kas tasub kulutada kelladele, viledele ja ilutulestikule või tuleks panna see jõud igapäevase töö teenistusse. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) on öelnud Delfile (25.01): «Arvestades, et kogu aeg räägitakse ressursi vähesusest välisteenistuses, raha küsitakse näpuotsaga, sadade tuhandete kaupa, siis mina paneks selle raha meie inimestesse ja välisteenistuse või ka kaitsevõime tugevdamiseks.» Ses jutus on tõtt ja etteheide, et välisteenistuse igapäevasele tööle on peale sunnitud liiga palju närutamist ning suurejooneliste kohtumiste enda kanda võtmine tuleb millegi arvelt.

Rahaargumendile on lihtsam vastata. Kohtumine tähendab üksiti tööd Eesti hotellidele jne, ka turvakulud tähendavad ju eelkõige ikkagi lisateenistust me oma politseinikele ja teistele – see raha ei lähe Eesti majandusest välja. Palju keerukam on küsimus inimjõust, kogenud diplomaatide tööajast – kas saaks teha midagi Eesti jaoks tõhusamat?

Kokkuvõttes oleks aga NATO kõrgetasemeline kohtumine Tallinnas ikkagi märgiline ning vajalik üritus.

Seotud lood
25.01.2019 28.01.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto