Sisukord
Päevakomm
Postimees
15.02.2020
Eesti Postimehel kaheksa kujundusauhinna kandidaati Eesti Rahva Muuseum muinsuskaitse alla (2) Kodu panti – rikkus paistab (5) Majandus Stockmann hakkab jalgu alla saama LHV päästis konkurendi aktsionärid plindrist Merko vähendab järsult dividende TS Laevad kavandab uue parvlaeva ostu, rahvas tahab silda (8) Välismaa Postimees Müncheni julgeolekukonverentsil: Vene rünnaku võimalust võetakse realistlikult (19) Renzi ja Di Maio lammutavad Itaalia valitsust (1) Aasias vahetati valentinipäevaõrnusi näomaski varjus Arvamus Juhtkiri: korralagedus taksonduses (2) Herman Kelomees: Kaja, nii ei saa rallit sõita! (9) Köidete kaupa vaimuvara Poliitilisest pärandist loobuja Ida-Aasia imemees Luba kartmatult kihutada (2) Kultuur Digikultuur. Digitaalse ajalookultuuri sünd (2) Sport Kas Evansi närv ja auto peavad vastu? Mart Soidro kolumn: vesine värk Oja ja Talihärm punktikohal Esimene Eesti mäesuusataja pääseb MK-sarja Saaremaa võrkpallurid teenisid matši täieliku tippklubiga Kliima Üheksa kliimamurrangut, mida tagasi pöörata ei saa (5) AK Soomeugrilase minapilt ja vallutaja pilk (2) Digikultuur. Digitaalse ajalookultuuri sünd (2) NÄDALA PLAAT: Lill ühes, nuga teises käes Aja auk. Laulame keha elektrilist Juurikas. Kiri Stenbocki majast Juurikas. Millest mõelda seksi ajal? Juurikas. Viimane veerg Arter Toomas Sulling: Osa soomlasi pidas seda häbiplekiks, et Soome inimene tuleb meile operatsioonile (7) Kuidas pimedad näeksid teatrit ja kurdid kuuleks laulupidu? Viimnepäev (2) Appi, huntide pealetung! Kas varsti lapsed neil hambus? (13) Roosa, pikajalgne Bob äratab südametunnistusi Antarktika 200 – värske peatükk Eesti mereajaloos ehk albatrossitiibadega suitsupääsukesed (1) Priit Pullerits: kus ja millega «Talve» film eksib? (5) Vastlasupp läheb aina rohelisemaks ja kergemaks (3) Pittsburgh – teras, ketšup ja Andy Warhol Otse silmapiirini ja siis paremale. Helsingi motomessist, ja mitte üksnes mootorratturitele Stiilne viis hulluks minna Meelelahutus Koomiks Sudoku

Priit Pullerits: sogases vees hääli jahtimas

2 min lugemist
Priit Pullerits FOTO: Margus Ansu

Võta sa nüüd kinni, kellel on õigus. Esmaspäeval kirjutas Kaja Kallas Postimehes üle terve külje, kuidas tema juhitava Reformierakonna perepoliitika on julgustanud inimesi rohkem lapsi saama. Kolmapäeval vastas ja põhjendas Sven Mikser, et mitte miski ei saa olla objektiivsest tõest kaugemal kui Kallase jutt oma erakonna kiituseks.

Ei maksa kahelda, et kui Kallas saaks omakorda vastata Mikserile, võiks temagi väita, nagu väitis Mikser Kallase kohta, et mõni Mikseri kirjatükis sisalduv väide on lihtsalt valijate eksitamiseks välja mõeldud vale.

Lühidalt: mida rohkem poliitikuile sõna anda ja seejärel neid omavahel väitlema lasta, seda keerulisemaks, lausa võimatuks muutub lihtsal inimesel ehk valijal aru saada, kes siis ikkagi vassib ja valetab ning kes räägib õigust.

Samasugust nõutust nagu Kallase ja Mikseri debatt Postimehes, tekitas teisipäevaõhtune ETV debatisaade «Esimene stuudio». Seal vaidlesid sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (Isamaa) ja endine sotsiaalminister Hanno Pevkur (Reformierakond) uue vanemahüvitise süsteemi üle. Nimelt, kas emapalga arvutamise uus mudel on senisest õiglasem ning mil määral võiks see soodustada laste sündi.

Paksus ja kohmakas riigis, mille toimimisest inimesed enam aru ei saa, avanevad poliitikuile paljulubavad võimalused.

Esiteks, selleks et Iva ja Pevkuri räägitust aru saada, pidanuks olema vähemalt sotsiaalministeeriumi spetsialist. Ja kuna teema käsitlus saates eeldas selle mõistmiseks süvateadmisi, koorub siit teine probleem: vaatajail ehk valijail oli võimatu objektiivselt järeldada, kumb ajab talle puru silma ja kumb püüab asjasse, vastupidi, selgust tuua. Kuulad Iva – jutt esitatud veendunult ja põhjendatult; kuulad Pevkurit – Iva jutus puudub argumenteeritud iva.

Saatejuht Anna Pihl tegi vaprat nägu, et üritab väitluses järge hoida ja sellest üle käia, ent tunnistas viimaks seda, mida oli selleks ajaks tõdenud ilmselt enamik vaatajaid: et hoolimata Iva väitest, nagu oleks senine valitsus teinud vanemahüvitise süsteemi selgemaks, on asi sootuks teistpidine – süsteem on läinud segasemaks.

Kallase ja Mikseri ning Iva ja Pevkuri debatid pole valimiste eel sugugi ainsad korrad, kus loodetava selguse asemel satub lugeja või vaataja hoopis suuremasse kimbatusse. Meie riik, mis veel kümmekond aastat tagasi oli lihtne ja õhuke, on paisunud bürokraatlikult paksuks ja kohmakaks. See on klassikaline ametnike riik, mille arenedes jõuame varsti ilmselt sinnamaani, et tuludeklaratsiooni täitmiseks tuleb igaühel palgata jurist või arveametnik.

Paksus ja kohmakas riigis, mille toimimisest tavakodanik enam aru ei saa, avanevad poliitikuile uued paljulubavad võimalused. Sest kui süsteem on nii segane, et lihtinimene asjadest enam aru ei saa, on poliitikuil võimalik ka oma halbu otsused ja vildakaid samme esitleda hoolitsemisena rahva eest, endal siiras veendumus näol. Segasest, st sogasest veest on teaduspoolest ju kergem kala ehk hääli püüda.

Seotud lood
14.02.2020 16.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto